Professor Jaan Ginter: Eesti 200 esitas prokuratuurile valeväite

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jaan Ginter

FOTO: Kristjan Teedema

Poliitiline liikumine Eesti 200 pole riigiprokuratuurile esitatud avalduses piisavalt tutvunud kehtiva õiguskorraga ning on esitanud ka otsese valeväite, sõnas täispika avaldusega tutvunud Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter.

Poliitiline liikumine Eesti 200 edastas täna riigiprokuratuuri avalduse kontrollida, kas valitsuse jagatava nn katuseraha näol võib olla tegemist korruptiivse käitumisega.

Oma avalduses pakkusid nad välja, et võib olla on rikutud korruptsioonivastase seaduse (KVS) paragrahvi 11, mis keelab ametiisikul enda või temaga seotud isiku suhtes otsuste tegemise.

«Võib olla on ka avalduse kirjutajat kevadise valimise lähenemine põhjendamatult kiirustama pannud?» - Jaan Ginter

«Kahjuks on avalduse kirjutajal jäänud märkamata, et selles samas seaduses on ka täpselt ära määratletud, keda selle seaduse puhul seotud isikuks lugeda,» kommenteeris Ginter. Nii pole selle seaduse mõttes ükski toetuse saajaks planeeritud omavalitsus või muu juriidiline isik ühegi otsustamisprotsessis osalenud isikuga seotud isikuks. 

«Seega tuleb tunnistada, et selle kuriteoteate esitamisel ei ole kehtiva õiguskorraga piisavalt tutvutud. Võib olla on ka avalduse kirjutajat kevadise valimise lähenemine põhjendamatult kiirustama pannud?» märkis professor. 

Valeväide avalduses 

Ginteri sõnul on Eesti 200 liikme avalduses ka üks otsene valeväide. «Väide, et «Kõnealuse eraldise üle on otsustanud poliitiliste erakondade juhatuse liikmed ja need eraldised on tehtud eksklusiivselt oma erakonna liikmete või oma erakonnaga seotud juriidiliste isikute huvides», ei lähe kokku nende eraldiste praegu planeeritud jaotusega,» märkis professor. 

Nimelt kui vaadata, millistele omavalitsustele toetusi jagada plaanitakse, siis need ei ole sugugi kõik Isamaaliidu, sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna poolt juhitud erakonnad, oma osa on saanud ka valimisliitude ja mõne opositsioonierakonna juhitud omavalitsused, selgitas Ginter. 

«Mitte kõigi ebamugavate situatsioonide kõrvaldamiseks ei ole mõistlik (ega ka võimalik) püüda kasutada õigusriigi kõige karmimaid kriminaalmenetluse kaudu kohaldatavaid meetmeid,» märkis professor. 

Professor on nõus sellega, et katuserahade riigikogu saalist jagamine ei pruugi olla just kõige läbipaistvam ja korruptsiooniohte välistavam kohalike rahavajaduste rahuldamise viis ning korruptiivsed teod vajavad kahtlematult väljajuurimist. «Aga seda tehes on vaja jälgida, mis on korruptsioon ning mis ainult väljastpoolt võib veidi erapooliku vaatluse puhul paista korruptsioonina,» leiab Ginter. 

«Katuserahade riigikogus jagamisest võiks ajapikku püüda loobuda, aga mitte kõigi ebamugavate situatsioonide kõrvaldamiseks ei ole mõistlik (ega ka võimalik) püüda kasutada õigusriigi kõige karmimaid kriminaalmenetluse kaudu kohaldatavaid meetmeid,» märkis professor. 

KVS § 7 kohaselt on ametiisikuga seotud isikuteks:

1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.

Kallas: tahame juriidilist hinnangut, kuid mitte ainult

Eesti 200 liige Kristina Kallas toonitas, et läbipaistmatu avaliku raha erakondlik jagamine on põhimõtteline küsimus. «Aga loomulikult ennekõike on tegemist pretsedenditu poliitilise kultuuri ja tavade eiramisega. Katuseraha on iseenesest vale meetod kohalikku elu puudutavate investeeringute tegemiseks. See poleemika on Eestis on olnud üleval viimased 15 aastat, aga seekordne juhtum, kus katuseraha jagamine ei toimunud mitte parlamendis, vaid kitsa ringi poolt Vabariigi valitsuses, on pretsedenditu ja viitab oligarhilistele trendidele Eesti poliitikas,» kommenteeris Kallas.

Tagasi üles