Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk tegi 2017. aastal taasiseseisvumisaja uue rekordi ja oli 751 miljonit eurot ehk 3,2 protsenti SKP-st, selgub Eesti 2017. aasta maksebilansi aastaraamatust.
Enneolematu Eesti jooksevkonto ülejääk
28. september 2018, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade ja teenuste eksport ja import kasvasid veelgi kiiremini kui aasta varem. Kaupade impordi maht oli võrreldes ekspordiga suurem, mistõttu kaupade konto puudujääk veidi kasvas ja oli 0,8 miljard eurot. Teenuste ekspordi jõuline kasv kergitas teenuste konto ülejäägi 1,9 miljardi euroni, teatas Eesti Pank.
Juba üheksandat aastat järjest oli Eesti ka 2017. aastal muu maailma suhtes netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sisevoolu ligi 1 miljardi euroga. Kapital liikus välja valdavalt portfelliinvesteeringute kaudu: Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas Eesti Pank investeerimist võlaväärtpaberitesse ning väljavoolu toetasid ka pensionifondide investeeringud omandi- ja võlaväärtpaberitesse.
Eestisse on taasiseseisvusperioodil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid 2017. aasta lõpu seisuga praktiliselt võrdses mahus sama aasta SKP-ga. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidu (EL) uute liikmesriikide seas teisel kohal. Esikohal on Ungari, kuhu tehtud otseinvesteeringud ületavad selle riigi SKP enam kui kahekordselt.
Teistesse Balti riikidesse on välismaised otseinvestorid investeerinud märksa vähem: Lätti 59 protsenti SKP-st ja Leetu 41 protsenti SKP-st. Välisinvestoreid huvitab Eestis finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Riikidest on enim otseinvesteeringuid Eestisse paigutanud Rootsi ja Soome.
Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhiväljundi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Tänavune aastaraamat sisaldab neljandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega. Maksebilansi aastaraamat ilmub kaheksateistkümnendat korda.