Valitsus toetas neljapäevasel istungil justiitsminister Urmas Reinsalu ettepanekut luua asenduskohtuniku institutsioon ning muuta kohtujuristi palga regulatsiooni.
Reinsalu asenduskohtuniku ametikoha loomise idee sai valitsuselt rohelise tule (1)
27. september 2018, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võib asenduskohtunikku igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse ning määramine ei vaja isiku nõusolekut. Vajadus asenduskohtuniku järgi võib erinevates kohtutes tekkida seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, näiteks lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise vajaduse või haiguse tõttu.
Eelnõu järgi peab asenduskohtunik vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele. Asenduskohtuniku nimetab ametisse president ja kohtu teenistusse määrab riigikohtu üldkogu. Asenduskohtunikule makstakse püsivalt lisatasu 10 protsenti tema ametipalgast, mistõttu tema brutotöötasuks kujuneb 4290 eurot kuus.
Asenduskohtuniku institutsiooni loomine võimaldab jaotada kohtunike töökoormust ühtlasemalt, vältida paremini kohtunike ülekoormust ning tagada kohtuasjade mõistlik menetlusaeg kohtus, kus töökoormus on suurenenud.
Teise muudatusena on ettepanek siduda kohtujuristi palga suurus lahti esimese astme kohtuniku palgast. Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtujuristi palk olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast, samuti ületada esimese astme kohtuniku ametipalka. Eriregulatsioon kaotatakse, mille tulemusel kohtujuristi palk ei pea moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast. Kohtujuristidele on kohtunike järelkasvuks võimalik kohtusüsteemi siseste kokkulepetega tagada jätkuvalt konkurentsivõimeline palk.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020.