/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) valis täna uueks esimeheks sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri. «Oleme eelkõige partner, samas ka kindlasti aus, õiglane ja vajadusel ka karm partner,» iseloomustas Oviir ERJK rolli suhtluses erakondadega.
ERJK esimeheks kandideeris kaks kandidaati: äsja komisjoniga liitunud Liisa Oviir ning komisjoni aseesimees Kaarel Tarand. Oviiri toetas salajasel hääletusel viis komisjoni liiget, Tarandit neli.
«See on huvitav väljakutse. Ma usun sellesse, et erakondade rahastamise asjad peavad olema hästi korras ja mitte ainult olema, vaid ka korras välja nägema,» kommenteeris värske ERJK esimees Liisa Oviir.
Ta toonitas, et ERJK põhiülesanneteks on järelevalve ning vajadusel ka erakondade nõustamine, mis eeldab omakorda parteide kui partneritega tihedat ja ausat läbikäimist. «Oleme eelkõige partner, samas ka kindlasti aus, õiglane ja vajadusel ka karm partner.»
Oviiri sõnul langetavad igasugused salajase rahastamise kahtlused erakondade usaldusväärsust. «See omakorda viib alla ühiskonna usalduse erakondade vastu, mis on omakorda ohuks ka demokraatiale,» arutles Oviir.
Oviiri sõnul on ERJK-l võimalus ka näidata kohti seadusandluse paremaks muutmiseks. Üheks näiteks tõi ta tänasel koosolekul arutatud erakondade sidusettevõtete teemat, kus on Oviiri sõnul praegu juriidiliselt korrektseid skeeme võimaldavaid halle alasid. «MTÜ Korruptsiooniradar – kas on Vabaerakonna sidusettevõte ei mitte? Riigikogul võiks paluda täpsustada seda definitsiooni,» lausus Oviir.
«Komisjonis on väga pikaajalisi, staažikaid liikmeid ja kõik, kes seal on, on teemast huvitatud, on reaalselt kompetentsed ja neid võiks rohkem kuulata,» kirjeldas Oviir ERJK koosseisu.
Komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul esitati tema kandidatuur esimeheks, oma senise rolli ja positsiooniga ERJKs on ta seni rahul olnud. «Koosoleku algsuses ei olnud väga innukaid enese või teiste kandidaatide esindajaid,» lisas ta.
Oviiri valituks osutumine ei olnud Tarandile üllatus, kuid rohkem hinnanguid ta anda ei soovinud. «Läks väga hästi, arvestades, et esimesel hääletusel sai esimees valitud,» kommenteeris Tarand hääletust.
ERJKsse kuuluv keskerakondlane Tõnis Mölder seadis enda sõnul Oviiri kandidatuuri üles, kuna juristina teeb ta väga hästi vahet emotsioonil ja seadusel. «Hästi tähtis on komisjonis see, et kui me võtame otsuseid vastu, siis lähtume seadusest, mitte mingisugusest kõhutundest.»
«Minu puhul oli üks kaalukeeleks see, et kui teine valik oli Kaarel Tarand, siis ta on olnud eri erakondade suhtes eelnevalt väga kriitiline, sõnakasutus on olnud isegi reljeefne. Ta ei näita üles, et tal oleks erapooletu suhtumine. Mulle tundub, et ta mõne erakonna suhtes meelestatud sedapidi, et neid kuidagi karistada.»
Liisa Oviirist sai ERJK liige augusti lõpus pärast seda, kui sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsioon otsustas senise esimehe Ardo Ojasalu komisjonist tagasi kutsuda.
Augusti keskpaigas avalikustati Postimehe vahendusel uudis, et Vabaerakond toetab 5000 euroga kuus MTÜ Korruptsiooniradarit, mille juhatuse liige on ühtlasi Erakondade Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu. Poole summast moodustab Ojasalu palk.
Teemat kommenteerinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri Kalvi Kõva sõnul jäi erakond ERJKs oma esindajata pärast seda, kui Ojasalu eelmisel sügisel sotsiaaldemokraatide ridadest välja astus. «Kuna ta on juba mõnda aega töötanud Vabaerakonna heaks, otsustas erakonna juhatus määrata sotsiaaldemokraatide poolt komisjoni uue liikme,» kommenteeris Kõva.
Seepeale kinnitas erakonna juhatus sotsiaaldemokraatide esindajaks komisjonis Liisa Oviiri. Mäletatavasti pidi Oviir lahkuma riigikogust seoses ministriameti maha pannud Urve Palo naasmisega riigikokku. Vastavalt seadusele ei tohi erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige olla riigikogu liige või minister.
Ojasalu oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige aastatel 1990–2017.