Opositsioon uuest riigieelarvest: reserv jääb kogumata, mängitakse jõuluvana Galerii

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Valitsus kiitis heaks ja edastas riigikogule vastuvõtmiseks järgmise aasta riigieelarve. Ehkki opositsioonisaadikud tunnistasid, et pole riigieelarve eelnõuga veel väga põhjalikult tutvunud, ei jäädud kriitikaga kitsiks. 

Esmalt tegi peaminister Jüri Ratas poliitilise avalduse seoses 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Seejärel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. 

Suurima opositsioonierakonna Reformierakonna esindajana sõna võtnud endine rahandusminister Jürgen Ligi nentis, et praegusel majanduslikult heal, oleks riigil vaja teha midagi enamat kui laenu tagasi maksta. «See, et võlga juurde ei võeta, on ju iseenesest mõistlik, sest häid ideid sellel valitsusel pole. Aga ärge siis väitke, et maksate võlgu tagasi kuidagi erakorraliselt! Ei, te ei maksa mitte midagi erakorralist tagasi ja te jätate reservid kogumata. See on probleem,» selgitas Ligi. «Halvad ajad on tulemas,» viitas ta majanduskasvu mõningasele langusele. 

Ligi sõnul pole ta saanud üheltki ministrilt analüütilist, tasuvuspõhist ja tervikpildist lähtuvat kulupõhjendust. Samuti on Ligi hinnangul arusaamatu jutt maksurahust. «Igatahes väga narr on rääkida maksurahust, kui sa oled kümne maksuga ähvardanud, viis ära teinud ja siis öelnud, et ah me ei teinud midagi rohkem, las jääda,» viitas Ligi Ratase valitsuse kobareelnõule. «Jutt maksurahust ei ole väga veenev selles mõttes, et see on rahu tegemine võib-olla omaenese vigadega, aga mitte niisugune sisuline vaade sellele, et meil oleks maksudega kõik hästi,» leidis Vabaerakonna esindaja Andres Herkel.

«Tegemist on valimiseelse populistliku eelarvega,» sõnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Ta tõi paralleeli heldelt kingitusi jagavate jõuluvanadega, kuid märkis, et siinkohal jätkatakse vasakpoolset rida: «Inimestelt võetakse ühest taskust raha ära, siis keerutatakse seda kulukas ja ebaefektiivses avalikus sektoris ja midagi pudistatakse teise taskusse ka veel,» sõnas Helme. Ta märkis, et palgatõusud sisejulgeolekus, hariduses ja kultuuris on üleüldises majanduskasvus paratamatud. 

Herkel sai inspiratsiooni paavstist 

Vabaerakonna fraktsioon on kriitiline majanduse arengu kui prioriteedi osas, eriti arvestades võimalikku ülekuumenemist ja reservide kogumist. Valitsuse suhtumine majandusse paneb küsimärgi alla ka teised prioriteedid: rahvaarvu, heaolu või julgeoleku. «Meie arvates valitsus ei ole nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengu kui prioriteedi üle siiski päris suure küsimärgi,» sõnas Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Herkel. 

Herkel tuletas Toompeal meelde Rooma paavst Franciscuse öeldut mõtet – hea elu ei tähenda tingimata hästi elatud elu – ning kandis selle mõte üle ka värske riigieelarve iseloomustamiseks: «Hea majanduspositsioon ei tähenda tingimata hästi ettevaatavat majanduspoliitikat.» Samuti ei saadud vastust küsimusele avaliku sektori kogukulude muutuste kohta riigieelarves.

Valitsus kiitis täna heaks 2019. aasta eelarve, mille kulutuste maht on 11,31 miljardit eurot. Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.

  • Loe pikemalt:

Värske riigieelarve: alkoholiaktsiis ei lange, ülejäägist makstakse laene tagasi

Tagasi üles