Helme: EKRE hakkab kolme teemaga vene valijat püüdma (13)

Kadi Raal
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Helme.
Mart Helme. Foto: Margus Ansu

Eesti Konservatiivse Erakond (EKRE) ei jäta seekordsete valimiste eel venekeelset valijat tähelepanuta ning kõnetab neid odava tööjõu, migratsiooni ja homoseksuaalsuse teemadel, lubas partei esimees Mart Helme kinnitas ERRi uudisteportaali veebisaates «Otse uudistemajast». Lisaks heitis Helme tema hiljutise venekeelse intervjuu kriitikutele ette võimetust funktsionaalselt lugeda ja mõistust kasutada. 

Eelmisel nädalal andis Helme portaalile Rus.Postimees.ee intervjuu, milles ütles, et eestlased ei saa aru, et venelased pole ainult rahvas või rahvus, vaid nad on tsivilisatsioon, samuti, et vene laste «toppimine» eesti lasteaedadesse on kontraproduktiivne ning et Eestil väikese riigina oleks sageli vaja kasutada võimalust vaikida. Intervjuu järel sai Helme kriitika osaliseks ja muuhulgas heideti talle ette eesti- ja venekeelsele valijale erineva jutu rääkimist. 

Ajakirjanikud Heidit Kaio ja Aivar Hundimäe sõnasid nädalavahetusel Vikeraadio saate «Rahva teenrid» eetris, et Helme venekeelne intervjuu oli hoopis selge märk sellest, et EKRE on mõistnud, et vene valijaskonna toetuseta pole neil võimalik enam oma reitingut kasvatada ning katse neile läheneda. 

Täna andis Helme ERRi uudisteportaalile intervjuu, milles lubas, et riigikogu valimistele eel võtab ERKE kõnetada ka venekeelse valimisrühma. «Sõnumid on väga lihtsad. Need on need kattuvad huvid, mis meil on. Üks on see, et venelased on ikkagi väga konservatiivsed ja neile ei käi sugusi meeltmööda see homopropaganda,» ütles Helme. 

Teisteks kattuvateks teemadeks on immigratsioon ja odava tööjõu sissevedu. Viimase pärast on venelased Helme sõnul rohkem ärritatud kui eestlastele tundub. Erakonna esimees lubas venekeelse valijani viia sõnumi, et ettevõtjad tahavad palkasid maha suruda ja teha seda eelkõige Ukrainast pärit odava tööjõuga ning et see samm on selgelt kõige kahjulikum madalapalgalistel ametikohtadel töötavatele venelastele. 

Nädalatagust Rus.Postimees.ee portaalile antud intervjuud ning sellele järgnenud kriitikat kommenteeris Helme soovitusega lugeda rohkem tsivilisatsiooniuurijaid, end nende seisukohtadega kurssi viia ning omandada funktsionaalne lugemisoskus ja mõistust kasutada. 

«Kõik ütlevad, et see on üks suur kristlik tsivilisatsioon, mis jaguneb kaheks alltsivilisastiooniks: üks on ortodoksne tsivilisastioon ja teine on ladinakristlik tsivilisatsioon. Meie oleme ladinakristlikus tsivilisatsioonis, venelased on ortodoksses tsivilisatsioonis.» Ta lisas veel sedagi, et need kultuuriruumid eristavad eestlasi ja venelasi väga tugevalt. 

Saatejuht Mirko Ojakivi uuris Helmelt ka, mida ta mõtles väitega nagu peaks Eesti kasutama võimalust rohkem vaikida. «Mingite pisiasjade pärast ei ole vaja lärmi tõsta,» vastas Helme ja lisas, et rääkida on vaja põhimõttelistest asjadest, mida tihti aga ei tehta. Näidetena tõi ta okupatsioonikahjud ja piiriküsimuse.

Helme ei loobunud ka väites nagu oleks venekeelsete laste eestikeelsele õppele viimine kontraproduktiivne, sest selleks puuduvad tema sõnul praegu nii sobilik ettevalmistus kui metoodika. «Segakoolidest tuleb üks suur jama ainult,» on erakonna juht veendunud.

Samas kinnitab Helme, et eestikeelne kool peab siiski eesmärk olema. Selle ettevalmistus võtab Helme sõnul umbes kolm-neli aastat. 

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles