Soojendus valimisvõitluseks on alanud. Stabiilse koalitsiooni ainsaks kõigutajaks võib saada Isamaa, kes võib valimiskünnise alla kukkudes hakata pildile pääsemiseks vigurdama, arutleti Kuku raadio saates «Poliitikaguru».
«Poliitikaguru»: madala reitinguga Isamaa võib hakata «hullu panema» (4)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
25. september 2018, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases saates võeti ette parteide värsked toetusnumbrid, Eesti 200 varivalitsuse, riigieelarve ning Danske skandaali arengud. Stuudios olid Rauno Vinni, Huko Aaspõllu ja Tõnis Leht.
Poliitikamaastikul toimuvat iseloomustades märgiti, et hetkel on käimas soojendus 2019. aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Saates nenditi, et vastandpaare tuleb rohkem kui Reformierakond ja Keskerakond, kuid need kaks maadlevad valimisvõidu peale.
Tänast koalitsiooni iseloomustati saates kui stabiilset joont hoidvat. Näiteks võis järgmise aasta riigieelarve arutelude puhul näha, et koalitsioon ei soovi «paati kõigutada».
Samas on oluline, et Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartner Isamaa ei langeks alla valimiskünnise. «Kui Isamaal jääb mulje, et neil riigikogusse asja pole, hakkavad nad «hullu panema» ja rikuvad koalitsiooni koostöö meeleolu,» arvas Aaspõllu. Seda kõike pildile pääsemiseks ja lootuses reitingut parandada.
«Kui Isamaal jääb mulje, et neil riigikogusse asja pole, hakkavad nad «hullu panema» ja rikuvad koalitsiooni koostöö meeleolu.»
Isamaa toetus on püsinud 5 protsendi peal, aga see on ka riigikokku pääsemiseks vajaliku valimiskünnise piiriks. Veidi ülevalpool seda piiri on Isamaa toetus püsinud mitmel viimasel kuul.
Üheks näiteks tõi saatekülaline justiitsminister Urmas Reinsalu plaani riigiõiguse sihtasutuse loomiseks, mis tundus arusaamatu olukorras, kus üleüldine riigi suund on riigiaparaadi kokkupoole tõmbamine. Seega kui Isamaa toetus peaks kukkuma Vabaerakonna juurde, on kellegi motivatsioon paati kõigutada, sest mitte midagi tegemine võrduks varjusurmaga.
Opositsiooni kirjeldades olid märksõnadeks polariseerumine ning Reformierakonna siseheitlus, eriti ideede tasandil. Saates käidi välja mõte, et Reformierakonna reiting ei saaks täna olla see, kui ta seisaks nende väärtuste eest, mis tal varem olnud on. Laia populaarsusega partei ei saa olla kitsaid huve esindav. Nii tulebki erakonnal mõelda, kas tahetakse olla liberaalne partei või laiahaardeline heaolu arendamisele suunatud erakond.
Kriitikanooltega sai pihta ka eile varivalitsuse koosseisu avalikustanud poliitiline liikumine Eesti 200. Aaspõllu nimetas Eesti 200 mõtteid pisut eklektiliseks, reformikava suures osas üldsõnaliseks, meenutades kohati ministeeriumide pressiteateid stiilis «Minister tegi Eesti elu paremaks», laskumata liigselt detailidesse. Samuti pidas ta totraks Eesti 200 ideed riiklikest tšempionitest ning ettevõtetele erisoodustusmaksu ärakaotamist töötajate arengu ja tervisega seotud kuludelt. «See ei ole kõige kriitilisem teema nendest asjadest, mis Eesti elu vaevavad,» leidis Aaspõllu.
«Eesti riik jooksvate kulude kandmiseks kindlasti laenu võtma ei pea,» arvas ta Eesti 200 idee kohta suurenda õpetajate palka riiklike võlakirjade abil.
Kuula täispikka saadet SIIT.