Helme metamorfoosid: viiendast kolonnist vene tsivilisatsioonini

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mart Helme.

FOTO: Tairo Lutter

Rus.Postimees.ee võrdles EKRE esimehe väljaütlemisi eesti- ja venekeelse publiku ees. Tulemused erinesid nagu öö ja päev.

Vaevalt nädal tagasi süüdistas Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liider Mart Helme ETV saates Keskerakonna juhti Jüri Ratast selles, et too olevat venekeelsete valijate pantvang ning tegi avalduse, et riigiametitesse kandideerivate vene päritolu inimeste lojaalsuse kontroll on hädavajalik. Kuid eile Rus.Postimees.ee otsestuudios tabas teda täielik metamorfoos. Kas mitte sellepärast, et seekord rääkis Eesti rahvuslaste liider vene keeles?

Hiljutises ETV saates «Esimene stuudio» rääkis Helme Soome kogemusest, kus tema sõnul ei lastavat venelasi riigisaladuste ligi. «Meie põhjanaabrid soomlased on väga selgelt ja resoluutselt öelnud, et topeltkodakondsetel ja venelastel ei ole asja kaitsejõudude saladuste juurde. Miks nad seda ütlevad? Väga lihtsal põhjusel. Sest Soome valitsusel on moraalne vastutustunne ja nad teavad väga hästi, et saladused võivad maksma minna tuhandete meeste elud lahinguolukorras, kui need sattuvad nende reeturite kaudu vaenlase kätte».

«Meil seda moraalset vastutust ei ole, sest me tahame integratsiooni klantspilte näidata kogu Euroopale ja ka Moskvale. Et näete, meil on kõik asjad korras. Meie edutame venelasi, venelased on paremad kodanikud kui eestlased,» rääkis Helme ETVs.

Aga pärast järjekordsete erakondade reitingute avaldamist (EKRE kaotas augustis 1 %) otsustas Helme näidata venekeelsele valijale oma meeldivamat poolt. Rus.Postimees.ee stuudios teatas ta mitte ainult seda, et eelistab vene koolide säilitamist, vaid ka oma valmisolekust sõita Moskvasse ja teha Venemaaga koostööd. Rääkis, et «Sergei Lavrovil oli õigus», et Viktor Orbani Euroopa on parem kui Merkeli ja Macroni tsentraliseeritud Euroopa ning et «venelased, see on rohkem kui ainult rahvus – see on tsivilisatsioon. Ühesõnaga, kutsu või aukülaliseks Skabeeva ja Popovi saatesse telekanalis Rossija. Lõpetuseks mängis Helme elegantselt Ukraina-Vene konfliktil, soovitades eestlastel ja venelastel ühineda migrantide ja dumpingut tegevate Ukraina võõrtööliste vastu. Ainult kodakondsuse nullvarianti ja teist riigikeelt ei jõudnud ta lubada.

Aga meenutades seda, kui ootamatult ja printsipiaalselt unustas Mart Helme ära vene keele oskuse (venekeelsetes valimisstuudiotes asendasid teda parteikaaslased), otsustasime panna üksteise kõrvale tema vene-teemalised väljaütlemised erinevatele auditooriumitele.

Nii näiteks on Helme sõnul kuritegelik vaadata mööda viiendast kolonnist Eestis. «Kaitseminister Jüri Luige hiljutised sõnad, et rahvusel ei ole tabatud riigireeturite puhul midagi pistmist, näitavad, et jätkuvalt elatakse eituses. Selle asemel, et Kremli loodud vähkkasvajaga võidelda, jahivad meie praegused julgeolekutöötajad saja-aastaseid Sinimägede veterane ja olematuid natse. Reetur Metsavase vahelevõtmine ei olnud suure tõenäosusega mitte Eesti eriteenistuste, vaid meie liitlaste teene.» Nii on kirjas EKRE ametlikul veebilehel.

Võrrelgem seda Helme esinemisega venekeelse auditooriumi ees. «Tahan veelkord kinnitada, et me ei räägi kõikidest venelastest. Selles kontekstis on silmas peetud ainult neid inimesi, kes teenivad kaitseväes või mingites organites. Me räägime ainult sellistest inimestest. Me ei räägi tavalistest Narva, Jõhvi või Tallinna elanikest. Me räägime inimestest, kes tegelevad riigisaladustega. Siin tuleb kontrollida mitte ainult venelasi, vaid ka eestlasi,» rääkis Helme Rus.Postimees.ee saates.

Me ei saanud ju esimesel korral valesti kuulda. Seda enam, et see pole ainus kord. Helme poolt Ratasele riigikogu infotunnis 12. septembril öeldu: «Te tunnistate fakti, et vene rahvus on täiendava riski moment ja sellel pole midagi tegemist ei inimõiguste ega põhiseadusega? See pole diskrimineerimine, kui neid põhjalikumalt kontrollitakse,» haakub täielikult tema avaldusega Pärnu Postimehes 15. septembril: «Kui meil on riskirühmad, ja on selge, et vene keelt kõnelevad inimesed on riskirühm – see võib neid solvata, aga me ei saa siin mängida õrnade tunnete peal –, on neid inimesi vaja põhjalikumalt kontrollida.»

Selle eest on «õrnad tunded» täiesti omal kohal suhtlemisel venekeelse auditooriumiga. Siin võib jutu sisse poetada Lev Gumiljovi ja slaavlaste etnogeneesi (soovitus: järgmisel korral võiks tsiteerida Dostojevskit, Tjuttševit või häda korral šovinistlikku vene filosoofi Iljini, seda enam et teda tsiteerib isegi Putin).

«Venelased pole ainult rahvas või rahvus. Venelased – see on tsivilisatsioon. Ja eestlased ei saa aru, mida tähendab venelaste usk oma tsivilisatsiooni. Eestlased lähenevad «rahvuse» mõistele primitiivsemalt. Ma saan paremini aru, kui teised eestlased, miks venelastel on raske loobuda oma juurtest.» (Rus.Postimees.ee intervjuu)

Kuulates Helme juttu vene tsivilisatsioonist meenub üks teine tema väljaütlemine: « Pärast sõjaväeluure kohitsemist on Kreml saanud varasemast jõulisemalt arendada välja oma luurajate võrgustikku ning sokutanud oma agente nii ministeeriumitesse, erakondadesse kui julgeolekuorganitesse,» väidab ta erakonna veebilehel.

Venekeelne auditoorium kuuleb samal ajal niisugust juttu: Venemaa on meie naaber. Ja on väga halb, et meie suhted temaga pole kõige paremad. Kui me ka edaspidi ainult süüdistame Venemaad, ei lähegi meie suhted paremaks. (Intervjuu Rus.Postimees.ee-le)

Aga tõepoolest, ärgem ainult süüdistagem. Kas maksab nüüd loota, et Mart Helme osaleb vähemalt Vene admirali Bellingshauseni mälestusmärgi avamisel ja ei hakka enam rääkima kahtlases mundris Lihula monumendist.

«Kaks kolmandikku siinsetest venelastest peavad NATOt vaenulikuks organisatsiooniks, aga Putinit oma presidendiks… Te räägite meile ilusat muinasjuttu, nii nagu meile räägiti enne 2007. aasta pronksiöid, kuidas meil integratsioon töötab ja need kõik on meie inimesed. Nad kõik ei ole paraku meie inimesed. Ja riigile on ohtlik, kui peaministri tasemel ei tegeleta probleemiga ja probleemist lihtsalt vaadatakse mööda,» ütles Helme riigikogu infotunnis 4. aprillil.

Terav vastandumine, kas pole? «Me peame tegema koostööd nii NATO kui Venemaaga,» rääkis Helme eile nendele samadele halvasti integreerunud venelastele.

Venelastega rääkides on kasulik rõhutada teist vastasseisu: «Immigrantide tulv islamimaadest, Aafrikas ja Indiast muutub tulevikus probleemiks ka Venemaa jaoks, sest varem või hiljem  jõuab see tulv ka põhja. Venemaal on juba praegu probleeme Kesk-Aasia immigrantidega. Venemaa, Euroopa ja Ameerika peavad üheskoos tegelema nende probleemidega, mis on alles algamas. Lähis-Idast ja Aafrikast Euroopasse suunduv immigrantide laine on alles algus. Nende regioonide majandus ei muutu lähiaastatel paremaks ja põgenike arv muudkui suureneb.»

Ühesõnaga, huvitav arvamus. Sama paindlik, kui Helme seisukoht Ukraina suhtes: «Me ei võta ju laest, et Putin on okupeerinud Krimmi, et Ida-Ukrainas käib sõda, et kohalik viies kolonn alustas seal seda.»

Ja juba nädala pärast pole ukrainlased enam süütud ohvrid, vaid agressiivsed töökohtade hõivajad, kelle vastu eestlased ja venelased peaksid ühiselt võitlema. «Ukrainlased on valmis töötama samadel töökohtadel väiksema palga eest. Pikemas perspektiivis on nad valmis asendama venelasi ka Maxima kassades ning see on probleem nii venelaste kui kogu meie majanduse jaoks. Paljud neist sõidavad siia paariks kuuks ja ei näe eesti keele õppimisel üldse mitte mingit mõtet.»

See on nii ilukõneline, et jääb vaid üle tsiteerida üht tuntud eesti poliitikut, kes ütles: «Me oleme nii väike riik, et meil on sageli vaja kasutada võimalust vaikida.»

Tagasi üles