Adams: hüvitise mõte on aidata inimest uue töö leidmiseni (17)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Adams. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Jüri Adams. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogu liikmele parlamendist lahkudes määratud hüvitise idee on tagada parlamendisaadikule rahaline toetus uue sissetulekuallika leidmiseni, toonitas riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams (Vabaerakond).

«Riigikogu sai viimaselt ülemnõukogult päranduseks seaduse, milles oli väljamaksete süsteem, mille üks osa kandis tol ajal nimetust «sotsiaalsed garantiid». See kehtis muudatustega 2007 aastani,» meenutas Adams aastat 1992, kui 30. septembril alustas riigikogu VII koosseis.

«Selles oli ka üks niisugune väljamakse liik, mille eesmärgiks oli aidata riigikogust lahkunud liikmel oma perekonda ülal pidada ajal, mil ta otsib endale uut sissetulekut või töökohta,» selgitas Adams. Ta lisas, et siis ei kasutatud mõistet «hüvitis», vaid selle sünonüümi «kompensatsioon». «Sisult oli tegemist ikkagi toetuse ühe erilise vormiga. Seda ei antud automaatselt, seda tuli küsida,» lisas Adams. 

Tänases olukorras, kus seadus võimaldab pärast riigikogu koosseisu lõppemist saada n-ö lahkumisraha, kuigi inimene pärast seda kohe tööle läheb – olgu tegu erasektori või riigiametiga – tuleb parlamendisaadiku sõnul koputada isiku südametunnistusele.

«Kui inimesel on järgmisel päeval olemas uus ja hea palgaga töökoht, siis sellisel juhul kerkib üles eetikaprobleem,» sõnas Adams, arutledes, et tegu ei ole ka ilmselt paljudele töölt lahkujatele tuttava olukorraga, kellel on näiteks puhkus välja võtmata ning kellele seetõttu puhkuserahad välja makstakse. «See ei ole see olukord,» toonitas ta.

«Hüvitise nime kandev lahkumisraha on juriidilises mõttes kingitus ja kellelgi ei ole kohustust seda vastu võtta. Kui vajadust ei ole, inimene on isiklikult varanduselt väga rikas või kui tal on töökoht kiiresti saada, ei ole mingisugust sundi seda kasutada,» selgitas Adams. 

Samas nentis ta, et pole kunagi kuulnud, et keegi kontrolliks, kas üleminekutoetuse all on tegelik rahavajadus ning nii on tegu puhtalt eetilise küsimusega. 

Riigikogulastele määratud hüvitise teema tõstatus taas päevakorda, kui selgus, et pärast riigikogu XIII koosseisus töö lõpetamist Eesti Kontserdi juhiks asuv Laine Randjärv võtab vastu talle seadusega määratud 20 888 euro suuruse hüvitise. 

Riigikogu liikme staatuse seadus

Vastu võetud 14.06.2007.

§ 32 Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis

 (1) Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist.

 (2) Kui isik oli riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

 (3) Kui isik oli riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga.

 (4) Kui riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

 (5) Kui riigikogu liige osutub valituks riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule.

 (6) Käesolevas paragrahvis ettenähtu ei laiene riigikogu liikmele, kelle volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 1, 2, 4 või 5 alusel.

Enne 2007. aastat oli ülemnõukogus vastu võetud Eesti vabariigi seadus Eesti vabariigi presidendi ja riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta, 19 juuni 1992.

III Muud sotsiaalsed garantiid

§ 26 Riigikogu liikmele, kes vabastatakse ametist seoses volituste lõppe misega, säilitatakse töö otsimise või ümberõppe ajaks riigikogu liikme ametipalk ja tööstaaž, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.

Riigikogu liikmele, kes on asunud vähemtasuvale tööle, makstakse riigikogu kantselei kaudu palgavahe, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul, arvates tema volituste lõppemisest riigikogus.

Allikas: Jüri Adams 

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles