Erakonnad ei soosi ravikindlustuse andmist kõigile Eesti elanikele (12)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ehkki praegune ravikindlustuse süsteem vajab muutmist – sellele ei vaidle vastu ükski riigikogu fraktsiooni esindaja –, ei soosita Praxise mõttekoja soovitust anda kindlustus kõigile Eesti elanikele. Ravikindlustuseta inimesi on Eestis 120 000.

«Tooksin siin näite: nii mõnigi võib mõelda, et olen eluaeg tööd rabanud ja makse maksnud ning nüüd pannakse mind arstabi saamise osas ühele pulgale naabrimehega, kes pole kümme aastat tööl käinud ega lillegi liigutanud,» tõi üheks eluliseks näiteks riigikogu liige Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Samuti võib taoline olukord pärssida sotsiaal- ja tulumaksu laekumist, suurendada ümbrikupalkade maksmist ning vähendada motivatsiooni üldse makse maksta, lisas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul (Keskerakond).

Ehkki seni on seadusse sisse toodud 48 erandit (viimati said kevadel tervisekindlustuse nunnad, keda on Eestis alla saja), siis kõigile kindlustuse andmine pole Tuus-Lauli sõnul lahendus. «Eriti kuna teame, et on jätkuvalt palju neidki, kes oma tegelikke tulusid varjavad ja näitavad palka vaid seetõttu, et saadagi ravikindlustust,» lisas ta.   

Tuus-Lauli sõnul peaks tervisekindlustus arvesse võtma erineva töölepinguga töötajad ning sotsiaalmaksu laekumist võiks arvestada Praxise väljapakutud 12 kuu jooksul. Sarnasel seisukohal oli ka sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof, kelle sõnul on võimalik kiiresti lahendada loovisikute, vabakutseliste ning hooajatööliste ravikindlustuse tagamise probleem, kehtestades neile hajutatud sotsiaalmaksu arvestuse. «Ei ole kuidagi mõistlik, et lavastaja töötab pingsalt mõned kuud, saab selle eest palka ja on seejärel pool aastat ilma ravikindlustuseta. Praegu tagab ravikindlustuse sotsiaalmaksu minimaalne kuumäär – ehk iga kuu peab inimesel olema sissetulek,» tõi Pikhof näiteks. 

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Tiina Kangro leiab, et Praxise uurimus on pinnapealne ja opereerib vaid lihtsamate statistiliste andmetega, olles parlamendisaadiku sõnul «üsna tüüpilise valmispropagandistliku suunitlusega». «See töö sai vist tellitud siis, kui Jevgeni Ossinovski enne ministrikohalt lahkumist ravikindlustuse tasuta andmise idee välja käis,» märkis Kangro. «Vahel tundub, et tuleviku-Eesti on me unistustes tasuta asjade maa. Hando Runneli sõnadega – mõtelda on mõnus, aga kes tasuta asjad kinni maksab?» sõnas ta. 

Kangro meenutas, et hetkel on ettevalimistamisel ka pensionireform, millega osa poliitikuid tahaks siduda pensionid lahti inimeste elu jooksul makstud sotsiaalmaksust. «Kõik saaksid võrdselt vähe, üksnes töötatud aastate alusel. Kui inimesed leiavad, et makse pole siiski mõtet maksta, tähendab see, et ka haigekassasse ja pensionikassasse laekub raha, mida kasutada, vähem. See on täpselt vastupidine tulemus, kui vaja on,» selgitas Kangro. Ta lisas: «See on ju tegelikult liikumine üleüldise vaesuse poole. Lisame siis tasuta bussisõidule ja maksumaksja rahaga ehitatud eluasemele juba ka tasuta toidukorvi kolm korda nädalas – ja olemegi jõudnud Karl Marxi unistuste maale.»

Sarnaselt koalitsioonikaaslastega tõi Kangro välja, et Eestis on mõned sihtgrupid, kelle puhul tuleks kohaldada reegleid paremaks. Kangro tõi näiteks omastehooldajad, teatud juhtudel ka väikelaste emad. «Kui aga mõni terve täiskasvanud inimene ei taha töötada, või ei taha töötasult makse maksta, ei taha ka töötuna arvel olla ega üldse midagi teha, siis ka see õigus peab inimesel vabas maailmas olema. Koos sellega võimalus maksta arstiabi eest ise või kasutada seda miinimummahus, mis kindlustamata isikutele on tagatud,» arutles Kangro. 

Suurima opositsioonierakonna esindaja, riigikogu rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul kasvab üha enam vajadus «tööjõult maksukoormust ära nihutada», kuid Praxise soovitus loobuda senisest ravikindlustuspõhimõttest on maksumaksjate suhtes ebaõiglane, ümbrikupalkasid soosiv ja jätkusuutmatu. Lahendusena toetab Ligi ideed, et 20-protsendilisest käibemaksust läheks üks protsent haigekassasse, eraldi küsimusena omaosalus ja eraravikindlustus.

Ka rahanduskomisjoni liige Martin Helme (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) näeb pikkade ravijärjekordade ja ravikindlustuseta elanike probleemi lahendusena inimese isikliku vastutuse suurendamist. Helme sõnul saaks raha puudujääki tervishoius leevendada näiteks sellega, kui tervisekindlustuse süsteemist visataks välja haiglate kapitalikulud, tõstetaks tervisepäevade kulu haigekassast töötukassasse ja soodustataks konkurentsi raviasutuste vahel. Samuti on üks idee võimaldada tööandjatel tasuda vähemalt osaliselt töötaja eratervisekindlustust ilma erisoodustusmaksuta. 

«Kui praegu kasutatakse tervishoiuteenuste osutamiseks 6,7 protsenti SKTst (Euroopas oluliselt rohkem, kuni 10 protsenti) ja oleme ära kasutanud kõik sisemised ressursid ning viinud oma tervishoiusüsteemi ülima kulutõhususeni, siis nii edasi minna ei saa,» sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Monika Haukanõmm. Tema sõnul oleks mõistlik minna üle süsteemile, kus tervishoidu rahastatakse lisaks tööjõumaksudele ka riigieelarve vahenditest. Nii peab igale inimesele olema tagatud minimaalne ravikindlustus. Need aga, kelle eest on tasutud ravikindlustusmaks, saavad nn täispaketi, mis on juba personaalse ravikontoga seotud. «Kui minna sellisele süsteemile, jääb inimesel alles huvi maksta makse ilma vigurdamata,» selgitas Haukanõmm.

Praxise kolm soovitust

Esimene soovitus

Muuta praeguse sotsiaalmaksu sissemaksu parameetreid. Kui praegu võetakse ravikindlustuse andmisel arvesse eelmisel kuul makstud sotsiaalmaksu, siis selle arvestuse aluseks võiks olla eelmisel 12 kuul makstud sotsiaalmaks. Muudatus puudutaks töövõtu- või käsunduslepinguga töötajaid, aga ka FIEsid ning tagaks ravikindlustuse umbes 4000 inimesele. Kui laiendada nende õigust ravikindlustusele, suureneksid haigekassa kulud tänavu 7 miljonile ja aastaks 2028 kasvaksid kulud 11,3 miljoni võrra.

Teine soovitus

Parandada inimeste teadlikkust ravikindlustuse taotlemiseks. Muudatus on suunatud hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanematele, keda 2007.–2017. aastani oli 20 000. Praxis soovitab riigil arendada välja teenused, mis aitaks vanematel kas tööle naasta, tööd leida või ravikindlustust taotleda. Näiteks võiks riik saata vanematele enne lapse kolmeaastaseks saamist SMSi või meili, kuidas on neil võimalik endale ravikindlustus saada.

Kolmas soovitus

Asendada praegune süsteem universaalse, kõigile Eesti residentidele kehtiva ravikaitsega. Muudatus puudutaks umbes 120 000 inimest ja aitaks leevendada praeguse ravikindlustussüsteemi haldamise kulukust ja keerukust. See eeldab muudatusi maksusüsteemis, kuna ravikaitse saamine ei sõltuks enam tööjõu maksukoormusest. Ravikindlustuse laienemine tooks haigekassale esimestel aastatel kaasa ligi 80 miljoni eurose lisakulu, mis praegu on kuus protsenti asutuse aastakuludest.

Loe pikemalt: 

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles