Õiguskantsler Ülle Madise: iga riigipalgaline peaks endalt küsima, kelle elu ta täna paremaks muutis

Õiguskantsler Ülle Madise.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Õiguskantsler Ülle Madise kutsus riigikogulasi üles end rohkem kehtestama ning mitte laskma eelnõude menetlemise korda dikteerida. Samuti pani ta kõigile riigipalgalistele südamele, et nad keskenduksid rohkem probleemide lahendamisele, mitte menetlemisele. 

Tänasel riigikogu täiskogu istungil oma tegevusest aastaülevaate andnud õiguskantsler toonitas, et selge sõnum, otsekohene ja lahke jutt ei kahanda ametliku teksti väärtust. «Otse vastupidi. Peenutsevat targutlemist, keerutamist, ümberütlemist, ülemäärast poliitkorrektsust pole mitte kellelgi tarvis, olgu tegu kohtuotsuse, õiguskantsleri seisukoha või järelevalveametniku ettekirjutusega,» lisas Madise ning tõi ilmestamiseks näiteks õigusteadlase Rudolf von Jheringi mõtte: «Jurist peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg.» 

Aastaülevaate sissejuhatuses juhtis õiguskantsler Ülle Madise tähelepanu vajadusele eristada keerulist õiguslikku vaidlust teadlikust seaduserikkumisest. «Kahjuks jäi sellesse ülevaateaastasse ka viimati nimetatud juhtum. Valitsus ei tohi riigikogu loata kirikutele omandireformi reservfondist raha anda. Pärast põhiseadusvastaste tegude ilmsikstulekut tegi valitsus normitehnilise triki, et muuta kasutuks ka võimalik riigikohtu otsus. See, nagu sündmuste keerises avalikult ütlesin, pole miski muu kui riigiõiguslik nihilism, äärmiselt kahetsusväärne ja paheline teguviis, mis õõnestab õigusriigi aluseid. Mul on hea meel, et valitsus lõpuks oma viga mõistis,» kirjutab õiguskantsler.

Lähenevate riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel koputas õiguskantsler ka poliitikute südametunnistustele: olgu tegemist loosungite, valimiskampaania või reklaamidega. «Oleme kõik kuulnud eesmärke: tugevdame riigikogu, anname rahvale võimu tagasi jne. Tegelikult need plaanid, mida olen näinud ja millest olen kuulnud, viiksid täpselt vastupidise tulemuseni – nõrk riigikogu, pimestatud rahvas, poliitilise võimuga kokku sulatatud majandusvõim. Küllap see paljude jaoks kutsub nagu tuluke öises soos, aga ajaloost ei pea me õppima ainult seda, mis juhtus, vaid ka seda, mis jälle võib juhtuda,» sõnas õiguskantsler Ülle Madise. 

​Täispika ülevaatega on võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehel.

Õiguskantsleri sõnumid riigikogulastele olid järgmised: 

1. «Riik, lase elada ja ole ausameelne!» – paljude inimeste möödunud aastal õiguskantslerile tehtud pöördumiste tagamaa. Protestimeeleolu, ülereguleerimisest tekkinud vead ja pahameel. Piirangud edendavad majandust, paraku mitte piiraja majandust.

2. Inimesel pole ainult põhiõigused vaid ka kohustused, neist olulisim: arvesta teise inimesega. Inimese ebatäiuslikkusega tuleb osata leppida. Me ei peaks püüdma inimestest tundeid, loovust ja nendega kaasnevaid veavõimalusi välja juurida. Seadusi nõutakse tihti selleks, et muuta teiste inimeste elu.

3. Sõnade ja tegude üha jultunum lahknemine poliitikas. Näiteks: 

  • «Vähem uusi seadusi!» tähendab, et seadusi tehakse rohkem;
  • «Vähem bürokraatiat!» toob bürokraatiat juurde;
  • «Selge vastutus» viib vastutust ikka vähemaks;
  • «Riigikogule ja Rahvale rohkem võimu» – võimu hoopis vähemaks;
  • «Õigusselgus ja arusaadavad seadused» – tegelikkuses aetakse õiguskorda sihilikult üha segasemaks, ju juristide leiva kindlustamiseks;
  • «Õigusriigi edendamine» tähendab teadlikku ja küünilist põhiseaduse rikkumist (nn kirikuraha saaga)

4. «Kui on inimene, leiab ka paragrahvi.» – kahjuks nii ongi. Näited, kuidas saab peaaegu igaühe vastutusele võtta.

5. Eesti keele häbenemine ja lörtsimine; inimese taandamine elutuks objektiks. Näited («ülekaalukas avalik huvi», õiguskeele ingliskeelestamine, hooldekodulepingud, asjade nimetamine vale nimega jne). Eesti mõte on olla Eesti!

6. Iga tööpäeva õhtul peaks iga riigipalgaline endalt küsima: kelle mure lahendasin? Kelle elu paremaks muutsin? Mida Eesti heaks ära tegin? Kui konkreetset vastust ei ole, pole inimene õigel tööl või pole seda kohta tarviski. Eesmärk olgu lahendada, mitte menetleda! Tsitaat Vello Salolt: «Pühak pole mitte see, kes teeb erakordseid asju, vaid see, kes teeb tavalisi asju erakordselt hästi».

Läinud aastal oli erilise tähelepanu all töötavate pensionäride tulumaks, samuti madalapalgalist tööd tegevate inimeste tulud. Õiguskantsleri sekkumise tulemusel parandas riigikogu tulumaksuseadust, valitsusasutused võtsid töösse mitmeid IT-uuendusi. Õiguskantsler on siiski sunnitud möönma, et tulumaksusüsteemi ulatusliku muutmise käigus jäi otsustajatel lubamatult palju nüansse märkamata.

Sotsiaalsete õiguste valdkonnas jätkas õiguskantsler 2016. aasta sügisel jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse täitmise kontrollimist, samuti jälgis ta tähelepanelikult, kuidas on kaitstud üldhooldekodude elanike seadusega ette nähtud õigused. Analüüsi tulemusel saatis õiguskantsler sotsiaalministeeriumile ettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse rakendamisel ilmnenud puuduste parandamiseks. Samuti tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia üks sotsiaalhoolkande seaduse säte põhiseadusega kooskõlla, et tagada hoolekandeasutuste elanikele samasugused õigused abivahendeid saada, nagu on kodus elavatel abivajajatel.

Suve hakul pöördus õiguskantsler riigikogu sotsiaalkomisjoni ja tööministri poole ettepanekuga avada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks. Ettepaneku tuumana näeb Ülle Madise vajadust mõtestada töötuskindlustust edaspidi töise sissetuleku kindlustusena. Praegustes tingimustes saab töötuskindlustust vaid iga kolmas end Eesti Töötukassas arvele võtnud inimene, kuigi ka ülejäänud on tasunud oma töötasult töötuskindlustusmakseid. Senisest paindlikum süsteem võtaks arvesse muutunud tööturgu, sealhulgas asjaolu, et üha suurem hulk hõivatuist töötab võlaõigusliku lepingu alusel. Samuti ei tohiks töötuskindlustussüsteem õiguskantsleri hinnangul minna vastuollu elukestva õppe põhimõttega, vaid peaks arvestama ka tööjõunappusest tuleneva olukorraga. Seetõttu on ebaotstarbekas piirata üliõpilaste ja eakamate töötajate võimalusi saada vajadusel (ajutist) abi Eesti Töötukassast.  

Õiguskantsler andis arvamuse 2020. aasta suvel jõustuva nn apteegireformi põhiseaduspärasuse kohta. Siin leidis õiguskantsler, et ravimiseaduse muudatustega sätestatud jae- ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keelu (hulgimüüja ei tohi olla samal ajal jaemüüja) ning proviisorapteegi nõude rakendamiseks näeb seadus ette piisavalt pika üleminekuaja. Kas reform on kasulik või mitte, ei saa aga otsustada juristid. Samuti on Riigikogul õigus olulistel põhjustel, näiteks tervise kaitse eesmärgil mõne sektori tegevust ümber korraldada. Sarnaste põhjendustega luges õiguskantsler õiguspäraseks ka tubakaseadusega jõustuva piirangu, mis keelab alates 2019. aasta suvest tubakatoodete eksponeerimise kauplustes. Riigikohtusse jõudis õiguskantsleri algatusel vaidlus Tallinna varjatud jäätmemaksu küsimuses, otsust on oodata sügisel.

Eelmisel sügisel saatis õiguskantsler riigikogule kaks ettekannet, millest üks käsitleb korruptsiooniriskide maandamise võimalusi kohalikes volikogudes, teine aga analüüsib erakondade rahastamise ja valimisreklaami regulatsiooni ajakohasust. Paraku pole Riigikogul jagunud tahet kehtivaid poliitreklaami reegleid muuta, mistõttu võivad 2019. aasta kevadised järjestikused valimised tuua kaasa arvukalt kaebusi, segadust, õiguskorra naeruvääristamist ja politsei tööaja tarbetut raiskamist.

Õiguskantsleri kontrollkäikude osakond kontrollis 19 asutust, kus seadusest tulenevalt tuleb piirata inimeste vabadust. Seesuguste asutuste hulka kuuluvad üld- ja erihooldekodud, psühhiaatriahaiglad, vanglad ja arestimajad, Kaitseväe üksused ja pagulaskeskused. Uuritakse, kas need asutused tagavad elanikele, patsientidele ja kinnipeetavatele seadustest ja rahvusvahelistest konventsioonidest lähtudes inimväärikust austavad elutingimused. Puuduste kohta koostab õiguskantsler ettekande, mille edastab asutuse juhile ning ka vastutavale riigiasutusele.

«Õiguskantsler ei nõua vangi mõistetud kurjategijatele olmemugavusi ega gurmeetoitu. Seda Eestis polegi. Küll aga tuleb vanglates ja arestikambrites tagada elementaarsed elutingimused, mis muu hulgas aitaksid kaasa, et kinnipeetavatest saaksid karistuse kandmise järel õiguskuulekad kaaskodanikud. Eesti on arenenud majandusega õigusriik ning siin karistatakse kurjategijaid neilt vabaduse võtmise ja muude süüteoga seotud piirangutega. Antisanitaarsed elutingimused ja muud füüsilised kannatused jäägu eelmistesse ajastutesse,» selgitab õiguskantsler.

Ülevaateaastasse jäi haldusterritoriaalse reformi käigus moodustatud uute ja muutunud omavalitsusüksuste töö käivitamine. Õiguskantsleril tuli lahendada hulgaliselt kaebusi, mis puudutasid valla põhimääruse sätteid ja volikogu komisjonide moodustamise põhimõtteid. Samuti analüüsis ta seda, kas valdade ühinemislepingu väidetavat rikkumist on võimalik kohtus vaidlustada või mitte. Õiguskantsler selgitas uutele omavalitsustele, et liitumise järel tuleb kõigile uue omavalitsuse elanikele tagada võrdne võimalus taotleda omavalitsuse pakutavaid hüvesid ja teenuseid.

Tänavu juunis täiendas riigikogu õiguskantsleri seadust. Seadusemuudatuse järgi saab õiguskantsleri institutsioonist 2019. aasta algusest riiklik inimõiguste asutus. Samuti hakkab õiguskantsler täitma ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kaitse ja edendamise ülesandeid.

1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018 lahendas õiguskantsleri ametkond kokku 2364 avaldust (aasta varem 2228). Õiguskantsleri Kantselei kuues osakonnas töötab 2018. aasta 1. septembri seisuga 44 inimest.

Tagasi üles