Riigikogu liige Laine Randjärv ei saa samal ajal Eesti Kontserdi juhina töötada (3)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laine Randjärv
Laine Randjärv Foto: Liis Treimann

Eesti Kontserdi juhiks valitud parlamendisaadik Laine Randjärv alustab sihtasutuse juhtimisega oodatust hiljem: alles siis, kui riigikogu uus koosseis on pärast valimisi kinnitatud. Nimelt ei saa riigikogu liige olla samal ajal ka riigi sihtasutuse juht.

Eile Eesti Kontserdi sihtasutuse juhiks valitud Laine Randjärv teatas, et jätkab tööd riigikogus kuni selle koosseisu volituste lõppemiseni. Et Eesti Kontserdi meeskonnas oleks Randjärv pidanud tööle asuma 2019. aasta veebruaris ning riigikogu koosseis lõpetab märtsis, tuli teha valik. 

Vastavalt riigikogu liikme staatuse seadusele loetakse riigikogu liikme volitused «lõppenuks riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.»

On võimalik, et riigikogu liikme volitused võivad lõppeda varem. Näiteks riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmeks või juhiks asumisel. Üheks näiteks on SA Eesti Kontsert, mida Randjärv juhtima hakkab. 

Uurides Laine Randjärvelt huvide konflikti kohta, tunnistas ta, et tegu on tundliku teemaga. «See on õigustatud küsimus. Hetkel on käimas nõukoguga (SA Eesti Kontsert nõukogu – A.P.) läbirääkimised, kuidas töö algust kõige paremini korraldada. Nõukogu on teemaga kursis ja aktsepteerib, et olen riigikogu koosseisu lõpuni,» selgitas riigikogu liige. 

Parlamendisaadiku sõnul ei ole mõtet kuu aega enne riigikogu koosseisu volituste lõppemist hakata tegelema bürokraatiaga ja muudatustega asendusliikme leidmiseks. «Ilmselt ei juhtu üks kuu hiljem Eesti Kontserdisse tööle asumisega suuremat katastroofi. Kahte tööd korraga teha ei ole võimalik,» sõnas Randjärv, kes on teatanud, et 2019. aasta riigikogu valimistel ta ei kandideeri. 

Nagu eelnevalt mainitud lõppevad riigikogu koosseisu volitused siis, kui valimistulemused on välja kuulutatud. Senikaua peab riigikogu olema töövõimeline ning kui valimised toimuvad märtsi alguses, võib tulemuste väljakuulutamine võtta oma aja. 

«Ei ole siin mingit muud trikki – üks töö lõppeb ära ja teine algab.»

«Ei ole siin mingit muud trikki – üks töö lõppeb ära ja teine algab,» sõnas Randjärv. Tõsi, sihtasutuse asjades kaasa mõtlemisega hakkab ta tegelema juba varem, olgu teemadeks näiteks uue aasta eelarve küsimused. Samuti on plaanis praeguse juhiga kokkusaamine.

Randjärv meenutas, et sarnane olukord oli ka näiteks siis, kui riigikontrolör Alar Karis kandideeris Eesti Rahva Muuseumi direktoriks. Tema ametiaeg direktorina oleks pidanud hakkama jaanuaris, kuid riigikontrolöri kohustused lõppeid aprillis. Seetõttu asus ta uuele tööle tegelikult alates aprillist. Nii pikendati lihtsalt eelmise juhi tööd kolme kuu võrra. 

«See on asjade loomulik käik, et tuleb töökoha vahetuse puhul paindlikult vaadata võimalusi, sest objektiivsete asjaolude tõttu ei ole alati võimalik pika aja peale ette ajastada kõike sünkroonselt,» sõnas parlamendisaadik. 

Randjärve sõnul pole hetkel teada, kui palju ta palka hakkab saama – palgaläbirääkimised on veel pidamata. Sihtasutuse ainus juhatuse liige Jüri Leiten sai möödunud aastal koos lisatasudega kokku 45 708,61 eurot tasu. See teeb ligi 3800 eurot kuus. Riigikogu liikme palk ilma lisatasudeta on 3481 eurot ja 40 senti.

Sihtasutuse Eesti Kontsert asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane. Kultuuriministeeriumi otsusega alustas SA Eesti Kontsert oma tegevust 1. veebruaril 2014. Sihtasutusel on iseseisev eelarve, kuid arveldused tehakse riigikassa kaudu. 

Möödunud aastal toetas riik sihtasutust Eesti Kontsert ligi 4,7 miljoni, aastal 2016 aga 4,6 miljoni euroga. See moodustab märkimisväärse osa sihtasutuse aastatulust (möödunud aastal 8,7 miljonit; 2016. aastal 8,3 miljonit). 

§ 28.  Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld

  Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.

​Seaduses toonitatakse, et riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu, samas võib riigikogu või selle organ seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks. Samuti ei või riigikogu liige olla teenistuja riigi ametiasutuses, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht, vallavanem, linnapea, Euroopa Parlamendi liige, Eesti Panga nõukogu esimees ega avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige. 

Eesti Kontserdi nõukogu 13. septembri koosolekul valiti Eesti Kontserdi juhatuse uueks liikmeks Laine Randjärv. Randjärv ütles sotsiaalmeedias, et tänab kõiki, kes teda sellesse ametisse usaldasid. «Eesti Kontserdist sain 2002. aastal tuule tiibadesse, et poliitikamaailmas õppida ja õnnestuda, kukkuda ja püsti tõusta,» kirjutas ta.

«Aitüma kõigile, kellega olen möödunud 17 aasta jooksul poliitelus mitu puuda soola koos ära söönud ja Eesti riigi heaks toimetanud. See on olnud väga lahe aeg! Tänan kõiki oma erakonnakaaslasi! Tänan oma kaasvõitlejaid ja sõpru, kes keerulistel aegadel julgesid ikka õlale patsutada ja julgustada, tunnustada ja innustada.»

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles