Uuest aastast saavad Eesti kodakondsuse taotlejad eesti keelt õppida tasuta, ühtlasi maksab riik neile tasustamata õppepuhkuse ajal hüvitist, otsustas riigikogu tänasel kodakondsusseaduse täiendamise eelnõu lõpphääletusel.
Napi enamusega valitsusliit sai olulisel hääletusel tuge fraktsioonitutelt ja EKRE-lt (2)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
12. september 2018, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli valitsusliidu selle sügisese istungjärgu esimese proovikiviga: eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 51 parlamendisaadiku häält. Seadusemuudatust toetas 62 riigikogu liiget.
Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa võimuliit alustas selle riigikogu koosseisu viimast, 2018. aasta riigikogu sügisest istungjärku ülinapi häälteenamusega.
Ehkki esialgu võisid eelnõu vastuvõtmiseks vajaliku 51 parlamendisaadiku poolthääle kokkusaamine tekitada murepilvi, sai eelnõu 62 riigikogulase toetuse. Valitsusliitu toetas kogu EKRE seitsmeliikmeline fraktsioon, lisaks ka koduerakondadest lahkunud fraktsioonitud liikmed Urve Palo, Peeter Ernits, Olga Ivanova ja Artur Talvik.
Hääletuse ajaks oli kohal 93 ja puudu 8 parlamendisaadikut. Seadusemuudatuse poolt hääletas 62. Vastu oli 1 saadik, reformierakondlane Valdo Randpere. Erapooletuid ei olnud. Hääletusel ei osalenud 30 riigikogulast: peamiselt Reformierakonna ja Vabaerakonna liikmed ning fraktsioonitu Reformierakonnaga liitunud Marko Mihkelson.
Reformierakonna esindaja Hanno Pevkuri sõnul ei saa ideed toetada, kuna keeleõppe korraldamine käib ainult läbi Sisekaitseakadeemia. Lisaks oleks Pevkuri sõnul tegu ühe järjekordse seadusega, mida Eestis tegelikult vaja ei ole. «Meil ei ole vaja lihtsalt luua norme normide pärast,» leidis ta hääletuse eel.
Keskerakonna fraktsiooni esindaja Oudekki Loone sõnul tagab eelnõu isikule võimalused keelenõuete täitmiseks ning teeb riiki ausamaks ja õiglasemaks. Ettepaneku üks sisulisi autoreid, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski toonitas, et tegu on «täiesti ideoloogiavaba lahendusega» ning ta imestas, kuidas saab kellelgi midagi selle vastu olla, kui riik tuleb appi eesti keele õppimisel.
Uuest aastast saab kodanikulepinguga tasuta eesti keelt õppida
Uuest aastast hakkab riik pakkuma nn kodanikulepinguid tasuta eesti keele kursusteks ning tasustatud õppepuhkuse saamiseks. Lepingu saab sõlmida vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimene, kes vastab kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovib taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu sõlmijale võimaldatakse ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.
Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet asub korraldama Sisekaitseakadeemia.
«Eesti kodakondsuse saamise eelduseks on eesti keele oskus. Samamoodi on keeleoskus Eesti ühiskonda parema lõimumise eelduseks,» ütles siseminister Andres Anvelt. «Kui inimene on teinud otsuse siduda end Eestiga ja taotleda Eesti kodakondsust, saab riik omalt poolt pakkuda tasuta keeleõpet ja selleks vajalikku aega õppepuhkuse näol,» lisas minister.
Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane, kes vastab seaduses ette nähtud tingimustele.
Sel aastal on Eesti kodakondsuse saanud 443 inimest. Möödunud aastal sai Eesti kodakondsuse ligi 800 inimest, neist 558 olid enne määratlemata kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.
Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.