Riik plaanib poliitika kujundamisel suurendada kaasamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stenbocki maja.
Stenbocki maja. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Valitsus kiitis riigisekretär Heiki Looti ettepanekul heaks Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemiseks aastatel 2018–2020, et poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil suurendada kaasamist ja läbipaistvust.

Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Selle eesmärgiks on edendada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Partnerlusega on ühinenud 76 riiki. Eesti liitus 2012. aastal.

Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija Eestis on riigikantselei, rahvusvaheliselt esindab Eestit välisministeerium.

Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad. 2018–2020 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud avatud valitsemise partnerluse koordineeriv kogu – eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide esindajad.

Valitsus kiitis heaks avatud valitsemise partnerluse uue tegevuskava

Valitsus kiitis neljapäeval heaks uue avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava aastateks 2018–2020.

Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega, teatas valitsuse pressiesindaja.

Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja elluviimist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Jätkatakse riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatiat edasi koolihariduses.

Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärk on edendada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal. Partnerlusega on ühinenud 76 riiki.

Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on riigikantselei, rahvusvahelisel areenil esindab Eestit välisministeerium.

Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad, mille täitmist jälgitakse iga aasta koostatavate aruannetega. 2018–2020 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, parlamendi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide esindajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles