Reformierakonna toetus Turu-uuringute küsitluses langes (28)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond.
Reformierakond. Foto: Urmas Luik

Kaja Kallase valimine Reformierakonna esimeheks kergitas aprillis erakonna toetuse viimaste aastate kõrgeimale tasemele, kuid uudsuse võlu lahtudes on see augustiks langenud samale tasemele, mis Hanno Pevkuri ajal, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Keskerakonnale 27, Reformierakonnale 25, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 11, Isamaale 5, Vabaerakonnale 2 ja Eestimaa Rohelistele 4 protsenti vastanutest, selgus ERRi tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest.

Toetajaid sai juurde EKRE, keda toetas augustis 19 protsenti vastanutest.

Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli augustis 43 ning opositsiooniparteidel 46 protsenti (juunis oli koalitsiooni kogutoetus 41 ja opositsioonil 50 protsenti).

ERRi veebisaates «Otse uudistemajast» küsitluse tulemusi kommenteerinud sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook tõid välja, et poliitsuvel klaarisid nii sotsiaaldemokraadid kui ka Vabaerakond siseasju, Eesti 200 pakkus kõigile huvi, Keskerakond tuli välja mitmete valimislubadustega, kuid Reformierakond jäi varju. 

Kivirähk tõi välja, et meeste hulgas on väga populaarne «uusmatslikku poliitikat ajav» EKRE. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reitingu tõus 9 protsendilt 11 protsendile annab erakonnale kindluse minna riigikogu valimistele Jevgeni Ossinovski juhtimisel. 

Ohutuli on põlemas Isamaal, kes on kolme aastaga kaotanud toetust kaks korda. Vabaerakonna toetus on langenud kahele protsendile. 

Mitme uue erakonna tulemine võib tekitada olukorras, kus hakatakse üksteise hääli «ära sööma» ning nii võib juhtuda, et parlamendis on neli erakonda, nagu juhtus pärast 2011. aasta riigikogu valimisi. 

Niisiisi on 2019. aasta riigikogu valimiste üks olulisemaid küsimusi, kas uued erakonnad ületavad valimiskünnise või mitte. Kui ei, võimendub Reformierakonna ja Keskerakonna edu veelgi. Nii pole välistatud 2011. aastaga sarnane olukord, mil oli parlamendis neli erakonda (Reformierakond, IRL, SDE, Keskerakond) ning siis «kaotsi läks» ligi 11 protsendi  valijate häältest. 

Lähtudes viimasest küsitlusest, siis olukorras, kus pärast 2019. aasta riigikogu valimisi oleks parlamendis neli erakonda (Keskerakond, Reformierakond, EKRE, SDE), oleks koalitsioonivõimalused üsna keerulised ning suureneb võimalus pigem Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooniks. 

Kommentaarid (28)
Copy
Tagasi üles