/nginx/o/2018/08/22/11304785t1hf954.jpg)
Kui Vabaerakonna sisepinged peaksid päädima erakorraliste juhivalimistega, on praegune esimees Andres Herkel valmis erakonnakaaslaste usalduse võitmiseks uuesti esimeheks kandideerima.
Herkel on valmis uuesti Vabaerakonna esimeheks kandideerima
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
27. august 2018, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina olen selleks valmis – valmis taas kandideerima, et usaldust kinnitada,» kinnitas Herkel Postimehele.
Pärast reedest koosolekut edastasid 14 Vabaerakonna liiget, sealhulgas erakonna esimees Andres Herkel, avaliku pöördumise, milles teatasid soovist anda erakonna juhatusele nädalane töörahu.
«Kutsume sellel perioodil erakonnakaalalasi mitte alla kirjutama erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusele,» seisis pöördumises, millele olid alla kirjutanud Ants Erm, Aivar Haav, Anne Hansberg, Monika Haukanõmm, Andres Herkel, Vaike Ilves, Märt Läänemets, Eino Muruste, Alar Mutli, Kaul Nurm, Ain Ostra, Kalle Pilt, Lii Ramjalg, Ivo Rull ja Kaja Vajak.
Töörahu ajal toimuvad erakonnaliikmetega ametlikud ja mitteametlikud kohtumised, juhatus analüüsib tekkinud olukorda. «Töörahu tähendab ka seda, et seesmiselt ei kee emotsioonid üle ja katsume seda ka meediale öelda siis, kui on mingisugused selged järeldused,» lisas Herkel.
Järeldused peaksid selguma selle nädala lõpus. Kui suur on tõenäosus, et toimub erakorraline üldkoosolek, ei soovi Herkel hinnata, küll aga kinnitas, et on valmis uuesti erakonna esimeheks kandideerima.
Samuti pole välistatud, et juhatus võtab ise vastu otsuse üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
Möödunud nädalal saatsid 18 erakonna liiget juhatusele kirja, milles on sõnastatud erakonnas kerkinud probleemid. «Usun, et praegu ei ole Vabaerakonna juhatuses ühtki inimest, kes pole nendest probleemidest teadlik. Loodetavasti võetakse probleeme tõsiselt ja ei järgne vaikne sumbumine,» märkis üks allakirjutanutest, Vabaerakonna liige Heiki Lill Tartu Postimehele.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige, erakonda mitte kuuluv Krista Aru tõi sisepingete põhjuseks püüu ajada erakonnas kahte erinevat liini korraga: täieliku tolerantsuse ja arvamusvabaduse taustal üritati ehitada erakond üles Eestis juurdunud tavapärase parteilise struktuurina.
Erakonna esimees Andres Herkel on intervjuus Postimehele tunnistanud, et see hoog, mis Vabaerakonna esile tõi, on kuhugi ära kadunud. «Me oleme üritanud ehitada süsteemivälist erakonda. Selleks olid 2015 selged eeldused. Oli rahuolematus neljaparteisüsteemiga, stagneerumine, rahvakogu ettepanekud. Me oleme üritanud tões ja vaimus teha teistsugust erakonda,» selgitas Herkel.
Ta lisas, et küsimus on selles, kuivõrd on võimalik poliitilisel väljal mängida teiste reeglite järgi kui need, mis on kehtestatud. «Mõnes mõttes oleme oma ideaalide ohvrid.»
Mõistagi on mureks ka see, mis saab erakonnast, kui valimiskünnist ei ületata. «Kõik erakonnad tegutsevad selle nimel, et künnis ületataks. Minnakse ikka künnise peale. Ja kui see ei peaks niimoodi minema – päike tõuseb ikka ka järgmisel hommikul. Need ideed, millega me oleme välja tulnud, ju jäävad.»
Näiteks peab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp erakonnastuva Eesti 200 šansse 2019. aasta parlamendivalimistel paremaks kui Vabaerakonnal või Rohelistel.
27. augusti 2018 seisuga on erakonnas 624 liiget.
Vabaerakonna juhatusse kuuluvad esimees Andres Herkel, juhatuse liige Lii Ramjalg, Jüri Adams, Elo Lutsepp, Vahur Kollom, Monika Haukanõmm, Kaul Nurm, Ain Ostra, Vello Väinsalu ja Enn Meri. Neljapäeva õhtul toimunud Vabaerakonna juhatuse koosolekul teatas juhatusest lahkumisest endine erakonna aseesimees Jaanus Ojangu. Tema asemel on juhatuses Ants Erm.