Ülevaade: just nemad võiksid olla hetkel kuumimad nimed erakondade kontorites (7)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
26. august 2018, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pisut rohkem kui pool aastat enne riigikogu valimisi tasub silma peal hoida mitmetel nii avalikkuse ette sööstnud uutel tegijatel kui ka juba tuttavatel nägudel, kes end hetkel mõne kindla erakonnaga sidunud ei ole.
Kaido Höövelson ehk Baruto
Augusti keskel kinnitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo EASi nõukogu liikmeks ettevõtja Kaido Höövelsoni, tippsportlasena tuntud kui Baruto. Ühtlasi teatas Höövelson, et kandideerib riigikokku. Mis erakonna nimekirjas, jättis ta esialgu enda teada.
Üheks tõenäoliseks variandiks on Keskerakond. Mäletatavasti asus Höövelson EASi nõukogus Keskerakonna ridadesse kuuluva Urmas Lahe kohale. Lisaks võis ka tänavuse Arvamusfestivalil näha Eesti tuleviku teemadel arutlemas just Keskerakonna alal.
/nginx/o/2018/08/14/11214082t1h7402.jpg)
Indrek Tarand
Viimasel kahel Euroopa Parlamendi valimisel on Indrek Tarand korjanud üksikkandidaadina märkimisväärseid häältesaake. Esmalt 2009. aastal, kui ta sai 102 460 valija toetuse; 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 369 häält. Riigikogu valimistel kandideerimine oleks Tarandile uus kogemus: ehkki ta on ühe korra kohalikel valimistel kandideerinud, siis riigikogu valimiskarusselis osalemine oleks kogenud eurosaadikule midagi uut.
«Mina ei ole selline inimene, kes käiks endale kinostuudiotes või teatrites rolli küsimas. Küll aga olen ma selline inimene, keda on kasvatud selliselt, et kui keegi võõras või tuttav tuleb ja tahab rääkida mingist oma mõttest või probleemist, siis mina kuulan empaatiliselt,» ütles Tarand Kuku raadios.
Tarand, keda varasemalt on seostatud Vabaerakonnaga, on öelnud, et viimasel ajal erakonnas toimunu on tema arusaama muutnud. Oma eelistustest rääkides vihjas ta nii Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale kui ka Isamaale. Samuti on sahistatud Tarandi ja Artur Talviku koostööst. Siiski seni on ta jätnud kaardid lahtiseks.
/nginx/o/2017/12/21/7425197t1hfa0a.jpg)
Artur Talvik
Ehkki Artur Talvik on rääkinud oma erakonna loomisest, tundub tema projekti start olevat tagasihoidlikum kui näiteks erakonnastuval Eesti 200 liikumisel. Tõenäoliselt on see üheks signaaliks neile, kes oleks huvitatud viljakast koostööst: olgu tegu mõne erakonna või poliitilise liikumisega.
Riigikogu valimistel on Talvik varasemalt kandideerinud kahel korral: 2011. aastal kogus ta Eestimaa Roheliste nimekirjas 2956 häält ning 2015. aastal sai ta Vabaerakonna ridades 7308 inimese poolehoiu.
Marko Mihkelson
Möödunud aasta juunis Isamaa ja Res Publica Liidust (nüüd Isamaa nime kandev erakond) lahkunud Marko Mihkelson lahkus ka erakonna riigikogu fraktsioonist. On sahistatud Mihkelsoni ja Reformierakonna võimalikust koostööst, kuid kindel info selle kohta puudub.
Mihkelson on osalenud Euroopa Parlamendi valimistel kolm korda, kohalikel valimistel neli korda ning riigikogu valimistel neli korda. Tema seniseks suurimaks häältesaagiks riigikogu valimistel on 2011. aastal saadud 3945 häält.
2015. aastal pääses Mihkelson riigikokku 2842 häälega. Ta on hinnatud ekspert välispoliitikas ja Eesti-Vene suhete alal.
Olga Ivanova
Keskerakonnast välja heidetud Olga Ivanova teatas hiljuti, et lahkub ka erakonna juhatusest ning riigikogu Keskerakonna fraktsioonist. Keskerakonnast väljaheitmise põhjuseks oli 2017. aasta kohalikel valimistel Keskerakonnaga konkureerivas Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas kandideerimine. Olgu märgitud, et 2013. aastal Keskerakonna ridades kohalikel valimistel kandideerinud Ivanova sai siis oma seni suurimaks jäänud häältesaagi - 2450. Savisaare liidus kandideerides toetas teda 2017. aasta kohalikel valimistel 569 inimest.
Pärast pöördelisi sündmusi jätkas Ivanova tööd Keskerakonna juhatuses ja riigikogu fraktsioonis, kuid otsustas hiljuti mõlemast lahkuda.
Ivanova sai 2015. aastal riigikokku 1948 häälega. Ta on edukas olnud Lasnamäe valimisringkonnas.
/nginx/o/2017/12/08/7390689t1h0f4c.jpg)
Eesti 200
21. augustil teatas poliitiline liikumine Eesti 200 erakonnastumisest. Ehkki erakonna registreerimiseks vajalikku 500 liiget neil veel koos ei ole, ollakse optimistlikud. Viimastel andmetel oli MTÜ-ga liitujaid ligi 250.
Poliitilisel maastikul on Eesti 200 ridades suurimaks tegijaks Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud ning erakonna endine esimees Margus Tsahkna. Ka Tsahkna valimistel osalemise pagas on rikkalik: ühed europarlamendivalimised, neljad kohalikud valimised ning neljad riigikogu valimised.
Kahed viimased riigikogu valimised on Tsahknale ka edu toonud – näiteks 2015. aastal oli ta häältesaagiks 2267. Samal aastal kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas riigikokku ka Eesti 200 üks eestvedaja Kristina Kallas, kes sai 291 häält ning valituks ei osutunud.
