Ülevaade: just nemad võiksid olla hetkel kuumimad nimed erakondade kontorites

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Baruto aastal 2010 võistlemas. Aastaks 2018 on mees tippspordist eemal ning kandideerib riigikokku.

FOTO: David Guttenfelder/AP

Pisut rohkem kui pool aastat enne riigikogu valimisi tasub silma peal hoida mitmetel nii avalikkuse ette sööstnud uutel tegijatel kui ka juba tuttavatel nägudel, kes end hetkel mõne kindla erakonnaga sidunud ei ole. 

Kaido Höövelson ehk Baruto

Augusti keskel kinnitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo EASi nõukogu liikmeks ettevõtja Kaido Höövelsoni, tippsportlasena tuntud kui Baruto. Ühtlasi teatas Höövelson, et kandideerib riigikokku. Mis erakonna nimekirjas, jättis ta esialgu enda teada. 

Üheks tõenäoliseks variandiks on Keskerakond. Mäletatavasti asus Höövelson EASi nõukogus Keskerakonna ridadesse kuuluva Urmas Lahe kohale. Lisaks võis ka tänavuse Arvamusfestivalil näha Eesti tuleviku teemadel arutlemas just Keskerakonna alal.

Postimehe otsestuudios on värskelt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu liikmeks kinnitatud Kaido Höövelson. Endine sumomaadlejast tippsportlane, tuntud Baruto nime all, loodab kohalikele ettevõtjatele kasulik olla eelkõige oma laialdaste kontaktide kaudu Aasias.

FOTO: Joakim Klementi

Indrek Tarand

Viimasel kahel Euroopa Parlamendi valimisel on Indrek Tarand korjanud üksikkandidaadina märkimisväärseid häältesaake. Esmalt 2009. aastal, kui ta sai 102 460 valija toetuse; 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 369 häält. Riigikogu valimistel kandideerimine oleks Tarandile uus kogemus: ehkki ta on ühe korra kohalikel valimistel kandideerinud, siis riigikogu valimiskarusselis osalemine oleks kogenud eurosaadikule midagi uut. 

«Mina ei ole selline inimene, kes käiks endale kinostuudiotes või teatrites rolli küsimas. Küll aga olen ma selline inimene, keda on kasvatud selliselt, et kui keegi võõras või tuttav tuleb ja tahab rääkida mingist oma mõttest või probleemist, siis mina kuulan empaatiliselt,» ütles Tarand Kuku raadios. 

Tarand, keda varasemalt on seostatud Vabaerakonnaga, on öelnud, et viimasel ajal erakonnas toimunu on tema arusaama muutnud. Oma eelistustest rääkides vihjas ta nii Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale kui ka Isamaale. Samuti on sahistatud Tarandi ja Artur Talviku koostööst. Siiski seni on ta jätnud kaardid lahtiseks. 

Indrek Tarand

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Artur Talvik

Ehkki Artur Talvik on rääkinud oma erakonna loomisest, tundub tema projekti start olevat tagasihoidlikum kui näiteks erakonnastuval Eesti 200 liikumisel. Tõenäoliselt on see üheks signaaliks neile, kes oleks huvitatud viljakast koostööst: olgu tegu mõne erakonna või poliitilise liikumisega. 

Riigikogu valimistel on Talvik varasemalt kandideerinud kahel korral: 2011. aastal kogus ta Eestimaa Roheliste nimekirjas 2956 häält ning 2015. aastal sai ta Vabaerakonna ridades 7308 inimese poolehoiu. 

Artur Talvik

FOTO: Madis Sinivee

Marko Mihkelson

Möödunud aasta juunis Isamaa ja Res Publica Liidust (nüüd Isamaa nime kandev erakond) lahkunud Marko Mihkelson lahkus ka erakonna riigikogu fraktsioonist. On sahistatud Mihkelsoni ja Reformierakonna võimalikust koostööst, kuid kindel info selle kohta puudub. 

Mihkelson on osalenud Euroopa Parlamendi valimistel kolm korda, kohalikel valimistel neli korda ning riigikogu valimistel neli korda. Tema seniseks suurimaks häältesaagiks riigikogu valimistel on 2011. aastal saadud 3945 häält. 

2015. aastal pääses Mihkelson riigikokku 2842 häälega. Ta on hinnatud ekspert välispoliitikas ja Eesti-Vene suhete alal. 

Marko Mihkelson

FOTO: Pm

Olga Ivanova

Keskerakonnast välja heidetud Olga Ivanova teatas hiljuti, et lahkub ka erakonna juhatusest ning riigikogu Keskerakonna fraktsioonist. Keskerakonnast väljaheitmise põhjuseks oli 2017. aasta kohalikel valimistel Keskerakonnaga konkureerivas Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas kandideerimine. Olgu märgitud, et 2013. aastal Keskerakonna ridades kohalikel valimistel kandideerinud Ivanova sai siis oma seni suurimaks jäänud häältesaagi - 2450. Savisaare liidus kandideerides toetas teda 2017. aasta kohalikel valimistel 569 inimest.

Pärast pöördelisi sündmusi jätkas Ivanova tööd Keskerakonna juhatuses ja riigikogu fraktsioonis, kuid otsustas hiljuti mõlemast lahkuda. 

Ivanova sai 2015. aastal riigikokku 1948 häälega. Ta on edukas olnud Lasnamäe valimisringkonnas.

Olga Ivanova

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti 200

21. augustil teatas poliitiline liikumine Eesti 200 erakonnastumisest. Ehkki erakonna registreerimiseks vajalikku 500 liiget neil veel koos ei ole, ollakse optimistlikud. Viimastel andmetel oli MTÜ-ga liitujaid ligi 250.

Poliitilisel maastikul on Eesti 200 ridades suurimaks tegijaks Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud ning erakonna endine esimees Margus Tsahkna. Ka Tsahkna valimistel osalemise pagas on rikkalik: ühed europarlamendivalimised, neljad kohalikud valimised ning neljad riigikogu valimised. 

Kahed viimased riigikogu valimised on Tsahknale ka edu toonud – näiteks 2015. aastal oli ta häältesaagiks 2267. Samal aastal kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas riigikokku ka Eesti 200 üks eestvedaja Kristina Kallas, kes sai 291 häält ning valituks ei osutunud.

Eesti 200 otsustas, et edasi minnakse erakonnana ja kevadel püütakse pääseda riigikokku. Sügiseni veel poliitilise liikumisena tegutseva ühenduse kõneisikud (esiplaanil keskel Kristina Kallas ja Priit Alamäe) tutvustavad Eesti 200 tulevikuplaane ajakirjanikele.

FOTO: Erik Prozes

XIV Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. 

Tagasi üles