Kristina Kallas Eesti 200 erakonna loomisest: novembriks on 500 inimest olemas (8)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti 200 otsustas täna osaleda 2019. aastal toimuvatel riigikogu valimistel ning nüüd on vaja hiljemalt novembriks luua erakond. «See oli täiesti konsensuslik otsus, et Eesti 200 läheb valimistele,» sõnas Eesti 200 üks eestvedaja Kristina Kallas. Väärtuste poolest leitakse ühisosa nii Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonnaga.

Ehkki praeguseks on MTÜga liitunud ligi 200 inimest, on novembriks vaja saada kokku 500 inimest – just nii palju on vaja inimesi erakonna loomiseks. «Novembriks need 500 inimest on olemas,» kinnitas Kallas. Seejärel otsustakse ka, kes asub erakonda juhtima. «Kui on olemas 500 inimest ja erakonna moodustamise protsess on hoogsalt käima läinud, tuleb ka ära tajuda, kes on see inimene, kes on valmis etteotsa astuma. Ma ei tähtsustaks liidri rolli üle,» kommenteeris Kallas. 

Täna hommikuse seisuga on Eesti 200 kogunud Hooandja veebiplatvormil 700 euro eest annetusi. Nende seas on ka anonüümseid annetajaid, kuid erakonnale tehtavad annetused peavad olema avalikud. Ehkki Eesti 200 ei ole ametlikult erakond, oli oluline uurida, kas see info ei peaks siiski avalik olema? «Me ei ole veel erakond tegelikult. Me oleme poliitiline liikumine, kellel on ambitsioon minna valimistele ja saada erakonnaks. Nii et selles mõttes, ma arvan, et mingi hetkel, kui see erakond vormistatakse, siis loomulikult peavad kõik annetused olema mitte anonüümsed,» selgitas Kallas. Kas siis, kui liikumisest saab ametlikult erakond, tehakse annetajate nimed avalikuks, Kallas öelda ei osanud. 

Kallas tunnistab, et väärtuste poolest eristutakse näiteks Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) päris tugevasti. «Kui nende põhisõnum ongi tegelikult see, et Eesti peaks rohkem kinni tõmbuma välisohtude eest ja globaalse maailma eest, n-ö ennast säilitades kinni hoidma, siis me pigem arvame vastupidi, et globaalses maailmas saab alles siis ellu jääda, kui ollakse avatud ja uuendusmeelne ja globaalse tempoga targalt kaasa käiakse,» märkis Kallas, lisades, et väärtustest seisab Eesti 200 avatuse, edasipüüdlikkuse, uuendusmeeluse ning kõige olulisemana isikuvabaduste eest. 

Poliitiline liikumine Eesti 200 otsustas täna, et edasi minnakse erakonnana ja kevadel soovitakse pääseda riigikokku. 

Algatusega Eesti 200 tulid 3. mail Postimehe veergudel välja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume.

8. juunil registreerisid Eesti 200 manifesti autorid poliitilise liikumisena MTÜ Eesti 200.

KOLM KÜSIMUST 

Vastab Eesti 200 üks eestvedaja Kristina Kallas.

Kes oleks Eesti 200 valija?

Ma loodan, et suur osa neid inimesi, kes tahavad, et Eestil läheks hästi ka 50 aasta pärast; kes mõtlevad mitme põlvkonna peale ette; kes ei rahuldu ainult sellega, et neile lubatakse järgmise valimistsükli jaoks raha ümberjagamist, kuskilt raha juurde, kelleltki raha vähemaks. Ikka see valija, kes tahab rääkida suurest visioonist Eesti jaoks. 

Kes oleks suurimad konkurendid?

Konkurendid on põhimõtteliselt ju kõik: me kõik lähme üksteise vastu konkureerima, oma nägemustega Eesti inimeste käest mandaati saama.

Kellega teeks Eesti 200 koostööd?

Meil on ilmselt väärtuseliselt ja ka teatud visiooni poolest väga palju kokkupuuteid erinevate erakondadega: nii Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonnaga.

Me ei ole absoluutselt mitte kellegi vastu – vastupidi, me oleme need, kes tahaksid, et ka teised erakonnad tuleksid meiega kaasa rääkima pikast plaanist Eesti jaoks.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles