EKRE toetus oli juulis rekordiline

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erakondade toetus juulis 2018.

FOTO: Pm

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oli juulis populaarsem kui eales varem. Kunagi samal pulgal olnud sotsiaaldemokraadid jäävad neist juba kaugele maha, Keskerakonnast eraldab EKREt aga vaid kaks protsenti.

Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et EKREt toetab peaaegu iga viies Eesti valimisealine kodanik ehk kokku 22 protsenti. Kui Keskerakonna on nad juba sisuliselt kinni püüdnud (vahe on statistilise vea piirides), pole ka liidrikohal tüüriv Reformierakond kaugel – neid lahutab kaheksa protsendi valijaskonna potentsiaalne toetus. Nii lähedal juhipositsioonile pole EKRE veel kunagi olnud.

Kantar Emori sotsioloogi Aivar Voogi sõnul on EKRE toetuspind hakanud eri sotsiaal-demograafilistes rühmades ühtlustuma (v.a mitte-eestlaste hulgas) ning koondab oma toetajaskonna hulka selgelt enam rahulolematuid praeguse valitsuspoliitikaga (näiteks maksupoliitilised ja regionaalsed otsused).

EKRE esimees Mart Helme sõnas, et nende eesmärk ongi olnud Keskerakonnale järele jõuda. «Reformierakonna puhul ei ole meil illusiooni olnud, et me nüüd nii sujuvalt neist mööda väntaks, aga Keskerakonna puhul oleme pidanud seda võimalikuks,» ütles ta.

Seda, et EKRE valijaskond võiks sama kiiresti, nagu nad erakonna taha koondusid, partei ka hüljata, Helme sõnul siiski välistada ei saa. «Ma kipun siiski arvama, et väga paljud valijad, kes siiamaani ei ole julgenud oma eelistust meie suhtes avalikult väljendada, on hakanud oma hirmudest üle saama ja tunnistama, et on meie toetajad.»

Helme ei arva, et Keskerakond sotsiaaldemokraadid EKRE peamise sparringupartnerina välja vahetaks. Ta sõnas, et vastandumine käib eelkõige konservatiivse rahvusluse ja liberaalse globalismi teljel ning senimaani on viimase lipukandjateks olnud eelkõige sotsiaaldemokraadid. «Sotsid on ka ise end väga selgelt meile vastandanud, aga Reformierakonna ja Keskerakonna puhul on see natuke keerulisem.»

EKRE toetuspind on hakanud eri sotsiaal-demograafilistes rühmades ühtlustuma ja koondab toetajaskonna hulka selgelt enam rahulolematuid.

Reformierakonnaga on Helme sõnul küllaltki suur majanduspoliitiline ühisosa, Keskerakonnaga leitakse aga ühist keelt näiteks regionaalpoliitilistel teemadel.

Ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid sõnas, et põhilisteks alternatiivideks jäävad valijatele siiski Keskerakond ja Reformierakond. «EKRE on majanduspoliitiliselt rohkem Reformierakonna väike filiaal,» ütles ta.

Karilaid tõi välja, et pärast Kaja Kallase tulekut Reformierakonna juhiks on vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel vähenenud. «Keskerakonna reiting, mis on natuke tõusnud, annab meile hea toonuse ja oleme valmis valimisvõitu püüdma,» lausus ta.

Ta sõnas, et vaatab EKRE tugevnemist rahuliku positiivsusega, sest kui varem oli võimalik teha kaksikliite vaid Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, siis nüüd on oodata, et pärast riigikogu valimisi on võimalused laiemad.

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski sõnas, et nemad EKREga võistlust ei pea. Kui eelmisel kuul oli sotside reiting 14 protsenti, siis nüüd on see ühe protsendi võrra langenud. Ossinovski sõnas, et on sellega rahul. Ta ütles, et erakonna siseelu puudutav negatiivne tähelepanu (Palo ja Saare vastasseis) viis neilt kindlasti mõne toetusprotsendi ning ilma selleta oleks mais alanud trend ülespoole jätkunud.

Sotsid on Ossinovski sõnul välistanud ainsa erakonnana valitsuskoostöö EKREga, sest seistakse vastu inimeste alavääristamisele ja katsetele lammutada demokraalikku õigusriiki ning nõrgestada Euroopa Liitu. «EKRE brutaalne populism ei ole probleem mitte sotsidele, vaid kogu Eesti ühiskonnale.»

Kui Isamaa kõikus juulis valimiskünnise piirimail (neid toetas umbes viis protsenti vastanutest), siis Vabaerakonna toetus oli kolmandat kuud järjest alla viieprotsendilise valimiskünnise.

Vabaerakonna kampaaniajuht Ivo Rull lausus, et praegune kolmeprotsendiline reiting näitab, et erakond peab oma sõnumeid senisest aktiivsemalt levitama. «Lähitulevikus tuleb Vabaerakond välja mitme uue algatuse ja eelnõuga, milles pakume lahendusi Eesti riigi toimimise inimesõbralikumaks ning tõhusamaks muutmiseks,» sõnas ta.

TLÜ politoloog Tõnis Saarts.

FOTO: Erik Prozes

Tõnis Saarts: EKRE-le on reklaami teinud nende konkurendid

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul on EKRE tõus seotud eeskätt sellega, et nad on koos sotsiaaldemokraatidega olnud sisuliselt ainuke erakond, kellest on suvel kõneldud. Eelkõige on neile reklaami teinud konkurendid.
«Meenutame, kuidas Urve Palo vihjas Indrek Saarele kui võimalikule EKRE esimehele. EKRE suunal on rünnakuid ette võtnud Mart Laar ja teisedki poliitikud. Selline negatiivne reklaam ja EKRE pidev demoniseerimine pälvib praegusel uudistevaesemal ajal ilmselt rohkem ka valijate tähelepanu.»
Ta ütles, et praegu on põhiküsimuseks see, kuivõrd usaldusväärsed on EKRE-le suvekuudel lisandunud valijad – kas nende näol on tegu pigem ujuvate valijatega, kes võivad kriitilisel hetkel ära kaduda, või on EKRE tõesti tuumikvalijaskonda kasvatamas.
Ühtlasi võib Saartsi sõnul EKRE edus näha alternatiivide vähesust rahvuskonservatiivse valija silmis. «EKRE on uue protestijõuna rahvuskonservatiivsele valijale kahtlemata atraktiivsem kui need vanad või ebaõnnestunud erakonnad, nagu näiteks Isamaa ja Vabaerakond.»
Ka Reformierakonna uus juht Kaja Kallas tüürib Reformierakonda Saartsi hinnangul pigem klassikalise liberaalsuse poole, kaugenedes Andrus Ansipi või Taavi Rõivase aegsest rahvuskonservatiivsest kuvandist.
Saarts ei näe, et EKRE tõusmine Keskerakonnaga samale redelipulgale viitaks laiemale struktuursemale nihkele, kus EKRE Keskerakonna Reformierakonna peamise vastasena välja vahetaks. Väga pikas perspektiivis see samas välistatud ei ole, nagu ükskõik millised nihked Eesti poliitikas. «Vaevalt keegi viis või kümme aastat tagasi ennustas, et Isamaast saab peagi valimiskünnise lähedal kõikuv erakond,» ütles ta.

Tagasi üles