Preester jättis mõrvaohvrite kirjaplaadi õnnistamata

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunismi ideoloogide skulptuurid: (vasakult) Karl Marx, Friedrich Engels, Vladimir Iljitš Lenin ja Jossif Stalin.
Kommunismi ideoloogide skulptuurid: (vasakult) Karl Marx, Friedrich Engels, Vladimir Iljitš Lenin ja Jossif Stalin. Foto: SCANPIX

Preester isa Andreas pühitses eile keskpäeval Saaremaal Kudjape kalmistul avatud 1941. aasta Kuressaare massimõrva ohvrite tammepuust mälestusristi, kuid jättis õnnistamata sellele paigaldatud tahvli, kuna sellelt oli välja jäänud sõna «kommunismi».

Kuressaare Püha Nikolai koguduse preester isa Andreas ütles, et ta on vaba inimene vabal maal ja käitub vastavalt oma südametunnistusele nii, nagu õigeks peab, kirjutab Meie Maa.

Preester pööras oma sõnul juba varem sellele probleemile ka linnavalitsuse tähelepanu, kuid reaktsiooni ei järgnenud, pigem soovitati seda teemat mälestusüritusel mitte puudutada ja esile tõsta.

Isa Andreas soovitas algatada korjanduse uue tahvli tegemiseks ning oli valmis olema esimene annetaja.

Linnapea Mati Mäetalu pidas isa Andrease käitumist mälestusüritusel kohatuks ning ka mälestusristi paigaldamist vedanud abilinnapea Tiina Talvi oli isa Andrease tegu kommenteerides nördinud.

«Kõik need aastad ei olnud ühtegi inimest või organisatsiooni, kes oleks selle mälestusristi paigaldamise teoks teinud. Nüüd, kui me selle ära tegime, oleme ikkagi jälle süüdlased,» kurtis Talvi.

Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe hindas preestri käitumist õigustatuks, sest vaimulikul on privileeg asju veidi erinevas tekstis välja öelda.

«Hinges ja tegudes ma toetan teda, aga ma ei usu, et see silt ikkagi vahetusse läheb, sest praegusel ajal ei pane mind mitte miski imestama,» oli Salumäe sõna «kommunismi» tahvlile panemise osas skeptiline.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles