Rahandusministrile arupärimise esitanud Rahvaliidu hinnangul jääb kütuste eest aastas käibemaksu laekumata ligi 200 miljoni krooni eest.
Rahvaliit: kütusesegadus viib riigieelarvest 200 miljonit
Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on tarvis kontrollida senisest oluliselt tõhusamalt maksude tasumisel näidatava kütusehinna õiget määramist ning kütuste liikumist tolli ja aktsiisiladude, hulgimüüjate ja tarbijate vahel.
Partei väitel saab nii avastada õigeaegselt dokumentide võltsimist ja tagada nii aktsiisi kui ka käibemaksu õige arvutamine ja tasumine.
«Üheltpoolt jäävad pettuste tõttu suurtes summades saamata riigile olulised maksutulud. Teisalt saab kahjustatud aus konkurents kütusemüüjate vahel,» väitis rukkilillepartei aseesimees Ester Tuiksoo.
«Kolmandaks on ebavõrdses positsioonis ettevõtjad, kes kasutavad õigete maksudega ja seetõttu kõrgema hinnaga kütust võrreldes nendega, kes pettuste tõttu saavad osta odavamalt.»
Rahvaliidu hinnangul peavad rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet välja arendama tagatiste süsteemi kütusemüüjate vastutuse tõstmiseks.
Kurioosse faktina on partei teatel selgunud, et aktsiisiladudes ei deklareerita üldse kütusehindasid, mis raskendab maksupettuste kindlakstegemist.
Õliühingu andmeil on sellise olukorra jätkumisel ausatel ettevõtjatel järjest raskem konkurentsis püsida.
«Valitsuse viimase aja sammud kütusteaktsiisi ennaktempos tõstmisel võrreldes Euroopa Liidus kokkulepitule on toonud Lõuna-Eestis kaasa olukorra, kus krooni võrra odavama liitrihinnaga kütust tuuakse sisse Lätist,» rääkis Tuiksoo.
«See vähendab Eesti maksulaekumisi ja moonutab turgu ning konkurentsi ettevõtjate seas.»