Samost: Tarandi kandideerimine ei parandanud debatti

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Tarand teipis esmaspäeval, 29. augustil enne riigikogu presidendivalimiste istungit oma teesid parlamendihoone uksele.
Indrek Tarand teipis esmaspäeval, 29. augustil enne riigikogu presidendivalimiste istungit oma teesid parlamendihoone uksele. Foto: Liis Treimann

Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et Indrek Tarandi kandideerimine presidendivalimistel ei parandanud märkimisväärselt debatti kvaliteeti.

«Mulle oli väike üllatus, et Toomas Hendrik Ilvesele nii palju hääli kokku tuli, arvestades Ilvese isikut ja tegevust. Arvasin, et isikuid, kes Ilvese peale mingil väiklasel põhjusel viha kannavaid, on rohkem,» tunnistas Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

«Jutt sellest, et polnudki õieti valimisi ja parteid leppisid kuskil tagatoas kokku, on naeruväärne. Kui lugeda põhiseadust, siis olid need kõige normaalsemad presidendivalimised üldse,» lisas ta.

«Põhiseaduses pole presidendivalimiste teemal küll kõik õnnestunud ja see pole hea kord,» leidis ajakirjanik Kalle Muuli. «Seal on väga lühike ülesseadmise aeg, teises voorus võivad tulla hoopis uued kandidaadid väga lühikese etteteatamisajaga.»

«Mis siis, kui oleks näiteks öeldud, et nüüd kandideerivad Samost ja Muuli ja võtke oma seisukoht?» küsis ajakirjanik.

«Kui palju Indrek Tarandi osalemine seda debatti siis parandas? Kaldun arvama, et see ei parandanud seda debatti. Vastupidi: oma osalemise ja isikuga viis ta debati teemade juurde, mis ei olnud presidendivalimistel olulised küsimused: presidendi roll põhiseaduses - mis on ammu läbi vaieldud küsimus, siis riigipea otsevalimine jne. Vahest ainult kandidaatide ülesseadmise aeg oli oluline küsimus,» rääkis Samost.

«Arvan, et Tarandi kandideerimine ei olnud debatile hea. Tarand võttis Ilveselt küsimuste küsimise tihti rõõmuga ajakirjanike õlult enda peale, aga ta ei küsinud neid õigeid ega olulisi küsimusi,» leidis Samost.

«Kandidaatidel polnud debatis sisulist vastandumist, erinevust, seisukohtade põrkumist ja arutelu. Nad erinesid väitlusstiili poolest, mis Indrek Tarandil oli lõmpsiv, aasiv – ühesõnaga presidendile sobimatu stiil. Ega teab mis suurt väärtust need debatid ei omanud,» nõustus ka Muuli.

«Vahetult enne valimisi Tarand oma käitumisega riigikogus (teeside kleepimine läbipaistva teibiga riigikogu välisuksele, fraktsioonikoosolekutele sissejalutamine jne) näitas, et tal on kogu sellest protsessist sügavalt ükskõik,» leidis Samost.

«President Toomas Hendrik Ilves on eriti hästi käitunud kriisiaegadel: aprillirahutuste ajal, Vene-Gruusia sõja ajal, Savisaare Venemaalt raha küsimise ajal – kõigil neil kordadel jättis president väga hea mulje, oli aktiivne, võttis õigeid positsioone ja sõnumeid,» leidis ajakirjanik Kalle Muuli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles