Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avalikustas täna kõrgharidusreformi raames üliõpilaste tugisüsteemi põhimõtted, mille järgi hakkaks õppetoetust 135 eurot kuus saama toetust vajav tudeng, kes täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses.
Toetust saaks ka õppekava 85-protsendine täitja
2. september 2011, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister saatis täna Eesti Üliõpilaskondade Liidule, kõikide kõrgkoolide juhtidele, riikliku koolitustellimuse komisjoni liikmetele, kõrgharidusstrateegia rakenduskava töörühmale ja riigikogu fraktsioonide esimeestele tutvumiseks kõrgharidusreformiga kaasneva üliõpilaste tugisüsteemi põhimõtted. Minister ootab sotsiaalsetelt partneritelt tagasisidet 3. oktoobriks.
Kõrgharidusreformiga kaasnev üliõpilaste tugisüsteem:
1. Üliõpilaste tugisüsteem koosneb õppelaenust, vajaduspõhisest õppetoetusest ja muudest eritoetustest ning riiklikest stipendiumitest, mis jagunevad erialastipendiumiteks riiklikult olulistes valdkondades ning tulemusstipendiumiteks väga heade õppetulemuste eest. Üliõpilasel peab kõrghariduse riikliku tugisüsteemi vahendeid saades säilima õigus riiklikele sotsiaaltoetustele.
2. Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem põhineb tegelikul sotsiaalmajanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda tagada minimaalseid elatusvahendeid täiskoormusel õppimiseks või kelle erivajadusest tulenevad lisakulud ei võimalda õppes teistega võrdsetel alustel osaleda.
3. Lisaks luuakse erialastipendiumite ning tulemusstipendiumite süsteem, millest esimene sõltub riiklikest prioriteetidest ja teine on ette nähtud kõige võimekamatele olenemata erialast.
Vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi põhimõtted:
4. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama kõigi kõrgkoolide üliõpilased.
5. Toetuse maksmise aluseks on üliõpilase leibkonna keskmine sissetulek leibkonna liikme kohta Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete alusel. Kuni 26 aastane (k.a) üliõpilane kuulub vanemate leibkonda, kui ta ei ole abiellunud või tal ei ole last.
6. Õppetoetuse saamisel vanuselist ülempiiri ei ole, kuid õppetoetust ei ole võimalik reeglina saada rohkem kui 12 semestri jooksul õpingute vältel .
7. Õppetoetus ei tohi minna sotsiaaltoetuste määramisel sissetulekuna arvesse.
8. Õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava vähemalt 85 protsendi mahus. Akadeemilise puhkuse ajal toetust ei maksta.
9. Õppetoetus on 135 € kuus (ca pool alampalgast), mida on võimalik saada juhul, kui õppuri leibkonnaliikme keskmine sissetulek on kuni 286 € kuus.
10. Õppetoetuse taotlemine toimub 2 korda aastas 5 kuuks korraga. Õppima asumisel, esimesel semestril, arvestatakse toetuse määramisel kõiki tingimusi peale õppekava täitmise. Uus süsteem rakendub uuest vastuvõtust, varem sisseastunud saavad toetust tingimustel, mis kehtisid õppima asumisel.
11. Kavas on säilitada senised toetusskeemid erivajadustega (puuetega) üliõpilastele ning lastekodulastele.
Stipendiumid:
12. Erialastipendiumid ning tulemusstipendiumid on ette nähtud kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppuritele riigilt tegevustoetust saavates kõrgkoolides.
13. Riik defineerib tulemuslepingus valdkonnad või erialad, millel kõrgkoolil on õigus üliõpilasele stipendiume antud õppeaastal määrata (nt õpetajakoolitus, inseneeria, loodus- ja täppisteadused, tervishoid jne) ning stipendiumi suuruse ja eraldab püstitatud eesmärkidest lähtuva fondi.
14. Tulemusstipendiumite fond eraldatakse ülikoolile tulemuslepinguga proportsionaalselt üliõpilaste arvuga. See on parimatele mõeldud stipendium, mille määra ja tingimused kehtestab riik ning mille maht on vähemalt alampalga suurune.