Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval idapartnerluse nime kandvat raamkava, mille abil EL loodab kuues endises liiduvabariigis reforme edendada ning sellega neid ühendusele lähendada.
EL üritab idanaabreid lähemale tuua
3. detsember 2008, 23:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Ukrainale, Moldovale ja teatud tingimuste täitmisel ka Valgevenele suunatud algatusega pakutakse kuuikule võimalust sõlmida senisest sügavam assotsiatsioonileping ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, lihtsustada kodanike reisimist ja tugevdada energiakoostööd.
Euroopa Liit pakub neile riikidele ka abi demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi ülesehitamisel ning ühiskonna ja majanduse arendamisel.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso märkis plaani tutvustaval pressikonverentsil, et hea valitsemise tavade, stabiilsuse ja julgeoleku tugevnemine ühenduse idapiiri taga on kogu ELi strateegiline huvi.
Barroso tunnistas samas, et suure tõuke idapartnerluse käivitamiseks andis ka suvine konflikt Gruusias ning selliste kriiside kordumine ei ole tema hinnangul kindlasti Euroopa Liidule kasulik.
Komisjoni presidendi sõnul eelistab Euroopa Liit julgeoleku tagamisel rakettidele majanduse ja heaolu edendamist ning on sellise pehme võimu näitena juba esitanud kavad Vahemere lõunakalda ning Balkani riikide jaoks.
Barroso tõrjus samas kahtlusi nagu oleks idapartnerluse näol tegemist Euroopa Liidu vastusega Venemaa mõjusfääride poliitikale. «Meie oma algatusega ei taha luua uusi mõjualasid, tõmmata uusi piire.» Euroopa eelistab tema sõnul selle asemel avatuse, vabaduse ja demokraatia levikut.
Euroopa Komisjoni president kinnitas, et uue algatusega soovitakse toetada nende riikide võimalikke reformipüüdlusi ning suurendada oma külgetõmbejõudu, et selle kaudu idanaabrite arengut suunata. Idapartnerluse programmis lähtutakse iga riigi eripäradest ning nende arengut toetades soovitakse, et selle positiivset mõju tunnetaksid kõik kodanikud.
Samas ei soovinud komisjoni juht arutleda idapartnerlusega haaratud riikide EL-i liikmesuse perspektiivi üle, märkides vaid, et selle jaoks on vaja kõigi 27 praeguse liikmesmaa nõusolekut. Barroso sõnul ei saa neile praegu veel liitumisväljavaadet pakkuda, kuid samas ei ole see kaugemas tulevikus ka välistatud.
Euroopa Komisjoni välispoliitika voliniku Benita Ferrero-Waldneri sõnul lisab EL senisele naabruspoliitika rahastamiseks kavandatud 250 miljonile eurole idapartnerluse jaoks veel 350 miljonit, mis tähendab, et raamkava käivitumisel on selle elluviimiseks aastani 2010 umbes 600 miljonit eurot.
Detsembrikuisel ülemkogul peaksid Euroopa Liidu valitsusjuhid Komisjoni esitatud ettepanekud teadmiseks võtma ning andma EL Nõukogule ülesande koostada nende alusel põhjalikum plaan.
Koostööraamistik kavatsetakse vastu võtta järgmise aasta aprillis toimuval spetsiaalsel idapartnerlusele pühendatud tippkohtumisel Tšehhis. Praegu autoritaarse presidendi Aleksandr Lukašenka võimu all olev Valgevene peab programmiga ühinemiseks algatama demokraatlikke reforme.