Krištafovitš: Eesti lõimumismure on Inglismaa omast tõsisem

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jevgeni Krištafovitš
Jevgeni Krištafovitš Foto: Marina Puškar

Postimees.ee palvel Eesti tulevikku pilgu heitnud noorteühingu Avatud Vabariik esimees Jevgeni Krištafovitš leiab, et meie riigi lõimumisprobleem on Inglismaa-Saksamaa omast tõsisem, kuna meil lisandub sellele põlisrahva väljasuremise oht.

«Suurem väljakutse Eestile on kahtlemata see, et meid on liiga vähe. Vähe mitte ainult selleks, et tuumafüüsikat õpetada korraga nii Tallinnas, kui Tartus, vaid ka selleks, et 20-40 aasta pärast riigipensionigi maksta,» rääkis Krištafovitš Postimees.ee’le.

Ta meenutasl, et Eestis elab napilt üle miljoni inimese, kellest pea 20 protsenti on välismaalasi, kes isegi ei oska eesti keelt.

«Selle poolest on probleem ühiskonna lõimumisega palju tõsisem kui Saksamaal või Inglismaal, kus sisserännanute suurtele arvudele vaatamata põlisrahvale väljasuremise ohtu vaadeldavas perspektiivis ei ole.»

Tema sõnul peame oluliselt rohkem pingutama, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, nagu 20 aastat tagasi oma eesmärgiks seadsime.

«Selle nimel peab meie ühiskond muutuma veel avatumaks, tolerantsemaks, hoolivamaks ja haritumaks, et kõikidel inimestel oleks siin mugav ja turvaline elada. See on meie rahvusena püsimajäämise seisukohalt võtmeküsimus: me kas suudame seda teha või 20 aasta pärast kustutab viimane siit lahkuja lennujaamas tuld.»

Krištafovitš võrdles äsja 20. taasiseseisvumisaastapäeva pidanud Eestit sama vana inimesega.

«Riigil, nagu inimeselgi teatud vanuses, muutuvad eluprioriteedid. Enne 20. eluaastat on tähtis see, kas ostad iPhone'i enne kui sõber või kas astud eurotsooni enne Lätit,» rääkis ta.

«Kui oled aga 40. juubeli lävel, siis hakkad hoopis teisi väärtusi tähtsustama. Kas kodus ja perega on kõik korras, kas lastel läheb hästi, kas vanemad on hea tervise juures?»

Ta avaldas lootust, et meie ühiskonnal tulevikus on rohkem mahti pikaajaliste arenguprioriteetidega tegelemiseks.

«Et Eesti pojad ja tütred püsiksid kodus ega kipuks majanduslikel põhjustel Austraaliasse ettekandjaks või Soome ehitajaks. Et keskmine eluiga oleks pikem ja meie vanematel oleks rohkem aega ning ka tervist, et nautida rikka pensionipõlve,» soovis ta.

Postimees.ee küsib lähipäevil erinevate elualade asjatundjatelt Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tuules, millisena kujutavad nad ette meie riigi järgmist kaht aastakümmet.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles