Argo Ideon: fänniklubis iidolit ei vahetata

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Kuigi osa Keskerakonnast soovib siluda stiili ja teha parteid salongikõlblikuks valitsuspartneriks, on usutavam, et kõik lõpeb väikese auru väljalaskmisega ja olulisi muutusi parteis ei sünni.

Jüri Ratase kandideerimine Keskerakonna esimeheks ei ole ju sel sajandil esimene kord, kui keegi Edgar Savisaarele n-ö väljakutse esitab. Näiteks 2000. a kongressil (õigupoolest veel eelmine sajand) oli Savisaarele neli alternatiivi: Kalev Kallo, Siiri Oviir, Peeter Kreitzberg ja Küllo Arjakas.

Tänane sots Kreitzberg põhjendas asja täpselt samuti nagu Ratas nüüd: erakond sai küll valimistel palju hääli, aga oma programmi ja lubadusi valitsuses ellu viia ei saa. Torm veeklaasis lõppes kärmelt. Kreitzberg ja Arjakas võtsid oma kandidatuuri maha, Savisaar sai 82% häältest, Oviir sai 13% ja Kallo 4%.

2003. a kongressil oli Savisaarel samuti hulk vastaseid. Tookord toimus kongress tõelise lõhenemise saatel: küsimus oli selles, mis seisukoha võtab Keskerakond Euroopa Liiduga ühinemise asjus. Endised Siim Kallase valitsuse ministrid taotlesid, et partei toetaks rahvahääletuse «jah» valikut, Savisaar aga vigurdas ega soovinud kindlat seisukohta võtta, lõpuks toetas partei aga «ei» valikut.

Isegi selles olukorras oli Savisaar kõigutamatu. Üpris koomilisena mõjus toona Vilja Savisaare kandidatuur esimehe kohale oma abikaasa alternatiivina – enne hääletust naine siiski taandas end. Kreitzberg sai 30% häältest, Savisaar aga 65%. Kolmanda kandidaadi, Harry Raudvere häältesaak oli tühine. Pärast kongressi lahkusid mitmed tuntud euroopameelsed Keskerakonnast.

Pärast seda ei ole Savisaarele parteis keegi tõsisemalt kinnast suutnud visata. Nüüd jõuame aga aastasse 2011 ja 27. augusti kongressi valimistesse, kus tsentristidel peaks olema võimalik valida Ratase ning Savisaare vahel.

Ratase üritus on mõnevõrra erinev neist, kes Savisaart varem ründasid. Ta ise väidab, et on Savisaare poliitikutalendi andunud austaja. Võimalik, et see on taktikaliselt mõistlik – Keskerakond koosneb suuresti Savisaare isiklikest fännidest, ning ilma nende toetuseta parteis nagunii midagi ei juhtu. Paljud Ratase mõtted sellest, millisena partei võiks end esitleda, on arusaadavad kindlasti ka laiemale publikule.

Kuid Keskerakonna hääled valimistel on suuresti Savisaare toetushääled ja seal maksab eelkõige praeguse juhi sõna. Savisaare väljavahetamine on sel taustal umbes sama usutav, kui et hommikul Justin Bieberi poole kiljunud publik õhtul Iron Maidenit kuulama läheb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles