Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul ei pea igas külas olema oma kooli, piisab koolibussidest, kuid koolivõrku korrastades tuleb silmas pidada, et sõltumata elukohast peavad kõigil lastele olema võrdsed võimalused heale haridusele.
Kreitzberg: igas külas pole kooli vaja
13. november 2008, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühelt poolt kaitstakse kodulähedast kooli, teiselt poolt me näeme, et üheksa õppeaasta jooksul oleme kinni pannud 175st algkoolist 101. Mõned ütlevad, see on väga halvasti, mina ütlen, et see on liialt vähe radikaalne,» rääkis kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg täna parlamendis toimunud hariduse arutelul. Tema sõnul pole vaja pidada igas külas oma kooli ning piisab ka koolibussist.
Saadiku sõnul on õigustatud väikeste koolide säilimine hõreda asustusega piirkondades ja seal asuvaid koole ei saa rahastada pearaha põhimõttel. Kuid koolivõrku ei saa Kreitzbergi kinnitusel ratsionaalselt korraldada valdadekeskselt.
«Kui lähestikku seisavad pooltühi algkool ja põhikool või pooltühjad põhikoolid, mis kuuluvad erinevatele omavalitsustele, siis on mõistlik nad ühendada, pannes käima koolibussi, vajadusel rajada õpilaskodu, mis ei tohi aga olla pelgalt väljamagamiskohaks, vaid peab pakkuma huviharidust ja organiseeritud vaba aja veetmist,» selgitas ta.
Saadiku sõnul tuleb meeles pidada, et kool on õpilaste jaoks, mitte õpilased ei ole kooli jaoks, et seda saaks lihtsalt ülal pidada.
Koolivõrgu kulutuste ratsionaalse planeerimise huvides tuleks Kreitzbergi hinnangul luua omavalitsuste piire ületavad kooli teeninduspiirkonnad ning kaaluda maavalitsustele kaasotsustamise õiguse andmist omavalitsuskoolide avamise, käigus hoidmise ja sulgemise osas. Samuti soovitab ta gümnaasiumiastme lahutada põhikooliastmest.
«Me kordame seda siin juba pidevalt, nüüd on aeg asuda selle asjaga tegelema,» rõhutas ta.
«Meil on vaja tegelikult tugevaid koole ja kui me räägime hariduse kvaliteedist ja kättesaadavusest, siis hariduse kättesaadavus tähendab mis tahes taseme kvaliteetse hariduse võrdset kättesaadavust kõigile Eestimaa lastele ja noortele, sõltumata nende isiklikest rahalistest võimalustest, elukohast ja rahvusest,» sõnas saadik.