Rahvaliit: valitsus jätkab omavalitsuste sundliitmist

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sularaha.
Sularaha. Foto: Peeter Langovits

Eestimaa Rahvaliidu hinnangul soovib valitsus saada õigust seada omavalitsustele kohustusi, vähendades samal ajal eraldisi riigieelarvest, mille tagajärjel satuvad omavalitsused finantsraskustesse ning valitsusel tekib võimalus nende sundliitmiseks.

«Seega soovib valitsus teadlikult omavalitsused panna raskesse finantsolukorda, et sekkuda ebaproportsionaalselt suurel määral kohaliku võimu toimimisse,» vahendas Rahvaliidu pressiesindaja Tarmo Männi sõnu.

Kolmapäeval tegi riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise korraldamise eelnõu tagasi lükata, kuna esitatud eelnõuga soovib valitsus tugevdada kontrolli valitsussektori eelarve tasakaalu üle, minnes vastuollu põhiseadusest tuleneva omavalitsuste iseseisvuse mõttega.

Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Tarmo Männi hinnangul võib Riigikogule esitatud eelnõu nimetada seaduseks Eesti riiklikest omavalitsustest.

«Riigikogule on esitatud vaesuse jagamise akt, kus Suur Peeter ehk valitsus on oma leivakoti tühjaks söönud ja pistab käe Väikese Peetri ehk omavalitsuse leivakotti,» sõnas Mänd.

Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et seadusega valdadele ja linnadele ettenähtud ning lubatud rahaliste vahendite vähendamine kuni täieliku äravõtmiseni, samuti omavalitsusi pankrotiga ning ka volikogu liikmete volituste lõpetamisega
ähvardamine, tähendab seda, et valitsus jätkab valdade ja linnade sundliitmise kursil, kuid senisest varjatumal kujul.

Eelnõu käsitleb omavalitsuse rasket finantsolukorda suutmatusena iseseisvalt kohalikku elu juhtida ning õigustab sellega riiklikku sekkumist. Samas on riik pannud omavalitsustele riiklikke kohustusi, mille täitmiseks vahendeid riigieelarvest vajalikus mahus eraldatud ei ole.

«Seaduse jõustumisel tekib olukord, kus riik lisab omavalitsustele ülesandeid juurde, kuid vähendab riiklikke
vahendeid,» lausus Mänd.

Ta lisas, et 2008. aastal vähendati kultuuriobjektide ja lasteaedade investeeringud ning 2009. aastal on riigieelarves kavandatud vähendada eraldisi ca ühe miljardi krooni võrra.

«Kõrvuti positiivsete sammudega, mis võimaldavad näiteks omavalitsustel võtta laenu kinnisasja tagatisel, läheb eelnõu sügavasse vastuollu kohalike omavalitsuste põhiseadusega tagatud iseseisvuse põhimõtetega,» märkis Mänd, lisades, et
põhiseaduse kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi vallad ja linnad, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

Omavalitsustele seadusega pandud kohustusi valdadelt ja linnadelt keegi ära võtnud ei ole ning valitsus paneb vallad ja linnad raskesse finantsseisu.

«Sellest tulenevalt on täiesti ebaõige ja ebaõiglane eelnõus kavandatud tasandusfondi ja tulumaksu vahendite ülekannete peatamine omavalitsuste finantsraskuste korral, kui omavalitsused raskuste tekkimises ei ole süüdi omavalitsused, vaid valitsus,» sõnas Mänd.

Rahvaliit on seisukohal, et vajalik on läbi viia põhjalik analüüs omavalitsustele seadusega pandud ülesannete mahu ning nende rahastamise osas. Rahvaliidu hinnangul peaks õiguskantsler  andma hinnangu eelnõu põhiseadusele vastavuse kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles