Sikkut: siht on, et igaüks saaks kaua iseseisvalt toime tulla (1)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
11. juuli 2018, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/03/7932892t1hb89c.jpg)
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE) selgitab, et sotsiaaldemokraatide valimislubadus tagada tulevikus igale pensionärile hooldekodukoht on mõistlik, realistlik ning tegemist ei ole kuidagi ühiskonnale üle jõu käiva plaaniga.
Ehkki Sikkuti sõnul on sihiks, et igaüks saaks vanaduses võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla, tuleb arvestada olukorraga, kus «viletsaimat abinõu» on inimesel siiski vaja. Siinkohal viitab minister sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse mõtteavaldusele: «Hooldekodu ei ole inimesele pakutava toetuse tippklass, vaid viimane ja inimese iseseisvuse ning väärikuse seisukohalt viletsaim abinõu.» Minister nõustub Kuusega: tuleb pingutada selle nimel, et igaüks saaks võimalikult kaua kodus olla.
Sikkut toob sarnase näite intensiivravikulude katmisest. «Nii nagu inimene ei pea katma oma intensiivravikulusid, ei peaks ka kogu hooldekodukoha maksumus jääma igaühe enda kanda.»
Hoolekandes pakutakse seni vähe ja piirkonniti ebaühtlaselt koduteenuseid ning toetatud elamise võimalusi. Tuleb panustada, et teenused oleksid olemas ning nende vajadust hinnatakse ühiselt (nii nagu diagnoosimine ja ravimite väljakirjutamine põhineb kokkulepitud reeglitel), leiab Sikkut, lisades, et rahalised võimalused ei tohiks takistada teenuste kasutamist.
«Kui inimene enam iseseisvalt toime ei tule ning vajalik on ööpäevaringne tugi, siis tundub sellise vältimatu, kuigi asekantsleri sõnul viletsa abinõu ehk hooldekodu kõrgete kulude abivajaja kanda jätmine ebaõiglane. Inimeste väärikas kohtlemine peab olema meie ühiskonna aluspõhimõte, mitte poliitilise kempluse objekt,» selgitab Sikkut.
«Sotsiaaldemokraatide ettepanek on mõistlik ja realistlik – inimesed, kes hooldekodukohta tõepoolest vajavad, saavad selle oma sissetuleku eest. Tegemist ei ole kuidagi meie ühiskonnale üle jõu käiva plaaniga,» lisab minister.
Kui praegused 8000 hooldekodukohta hinnaga umbes 800 eurot kuus katta 12 kuu jooksul keskmisele 440-eurost pensioni saavale inimesele, nii et kümnendik pensionist jääb inimesele ka kätte, siis on aastane kulu umbes 39 miljonit eurot, selgitab Sikkut.
Täpsed kulud sõltuvad ministri sõnul sellest, millise hinnani (kas 800 eurot kuus või rohkem või vähem) hooldekodukoha maksumust katta, hooldekodus elavate inimeste keskmisest pensionist (kui keskmisest madalama pensioniga inimesed, siis on kulu suurem) jne. Samas katavad omavalitsused juba praegu osa hooldekodutasust, näiteks inimese puhul, kel pole lapsi. «Seega ei ole kogu 39 miljonit eurot n-ö lisakulu, sest osa sellest tehakse juba praegu,» ütleb Sikkut kokkuvõtteks.
Sotsiaaldemokraadid otsustasid 2019. aasta riigikogu valimiste eel nimetada üheks valmislubaduseks selle, et igale pensionärile, kes seda vajab, oleks tulevikus tagatud koht hooldekodus.