Eesti inimõiguste keskus soovitab poliitikutel venekeelsete gümnaasiumide eesti õppekeelele ülemineku küsimuses tuure maha võtta ning lasta osapooltel lahendada olukord nii, et õpilased kõige vähem kannataksid.
Inimõiguslased: lõpetagem poliitvõitlus vene kooli ümber
28. mai 2011, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See teema võiks olla vähem poliitiline ja peaks lähtuma rohkem konkreetsete koolide olukorrast,» ütles inimõiguste keskuse juhatuse liige Kari Käsper eile organisatsiooni aastaaruande esitlusel.
«Haridusreformi puhul on oluline silmas pidada, et selle tulemusena ei väheneks vene rahvusest noorte konkurentsivõime, et nende hariduse kvaliteet ei kannataks,» rääkis ta.
«See võiks olla selle arutelu keskmes, mitte kas ja kui kiiresti seda kindlasti tegema peab ja kuidas on lood poliitiliste valikutega.»
Käsper taunis ka pidevat üksteise süüdistamist nii koolide, ministeeriumide kui linnajuhtide poolt.
«Rõhuv enamus nii rahvusvähemustest endist kui ka kogu elanikkonnast ei ole selle reformi vastu. Seal ei ole küsimust, et see tuleks ellu viia ja me peaksime Eestis elama ühes kogukonnas, kus me saame suhelda üksteisega,» rääkis Käsper.
«Pigem on küsimus selles, kuidas seda reformi on tehtud, mitte kas seda tuleks teha.»
Inimõiguslase sõnul pole avalikkuse ette jõudnud piisavalt kainet analüüsi konkreetsete koolide kohta, et kui valmis nad keeleüleminekuks ikkagi on.
«Sageli on see direktori sõna ministeeriumi vastu või ministri sõna ametnike vastu,» märkis ta.
«Kas üleminekut peaks konkreetse kooli puhul edasi lükkama, see peaks sõltuma ikka konkreetsetest faktoritest. Me hoiame nui neljaks sellest poliitilisest otsusest kinni, kuigi see võib vähendada mingisuguse arvu vene rahvusest noorte tulevikuvõimalusi,» heitis ta kivi ministeeriumi kapsaaeda.
Eesti venekeelset gümnaasiumi ootab ees keelemurre, mis tähendab, et tänavu 1. septembril 10. klassi astujate õppetööst peab käima 60 protsenti eesti keeles.
Mitmed Tallinna ja Narva koolid on esitanud haridusministeeriumile taotluse saada üleminekul ajapikendust.