Mikser: välispoliitika ajamisel ei saa kohtuda ainult nunnude riigijuhtidega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sven Mikser.

FOTO: Tairo Lutter

Välisminister Sven Mikser selgitas peaminister Jüri Ratase saatmist kohtumisele Moldova oligarhi Vladimir Plahotniuc’iga, et riigi välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vahel kohtuda ka nende mõjukate riigijuhtidega, kellega poliitilised vaated võivad suuresti erineda.

Peaminister Jüri Ratas kohtus Moldova visiidil lisaks presidendile ja peaministrile ka sealse koalitsiooninõukogu esimehe Vladimir Plahotniuciga, keda riigi opositsioon nimetab korrumpeerunud oligarhiks, kes kogu õigussüsteemi on endale allutanud.

Peaministri välisvisiitide programmi ja kohtumiste kava valmistavad ette välisministeeriumi töötajad ja diplomaadid.

Mikser selgitas Postimehe stuudios ja valitsuse pressikonverentsil, et iga liider on ise nägu ning vahel ei ole välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks võimalik kohtuda ainult n-ö nunnude riigijuhtidega nagu Kanada peaminister Justin Trudeau või Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

«Ma saan aru, et tegelikult oli see peaministrile puhtal kujul collateral damage. Programm oli ette valmistatud välisministeeriumi poolt, välisministeerium leidis, et asi on «bro».

«Tegemist on kindlasti Moldovas erakordselt mõjuka inimesega, kelle reaalne mõju erinevate riigiinstitutsioonide üle on suurem kui tema formaalne positsioon ilmselt eeldaks. Ega Eesti riik ei vali oma partnerite ei formaalseid ega mitteformaalseid juhte.

Välisministri selgitusel on Eesti eesmärgiks olnud kõigi idapartnerite lähemale toomine Euroopa Liidule nii palju, kui see on meie võimuses. Kõik peaministri kohtumised visiidil olid Mikseri arvates viisipärased.

«Loomulikult on nendes riikides tõsiseid probleeme alates korruptsioonist kuni muude õiguskorda puudutavate teemadeni,» tõdes Mikser ja tõi välja, et ta ise kohtus oma eelmise aasta visiidil ka Moldova presidendi Igor Dodoniga, kellega ta ei jaga mingeid seisukohti ja keda peetakse venemeelseks poliitikuks. «Nende kohtumiste toimumine ei näita kindlasti mingisugust toetust või sümpaatiat konkreetsete isikute tegevuse ega nende poliitiliste vaadete suhtes,» lisas ta.

Teisalt on Mikseri hinnangul oluline kohtuda inimestega, kellel on reaalne mõju riigis toimuva üle. «Paraku see on üks välispoliitika võibolla mitte kõige meeldivam, aga kindlasti erakordselt vajalik iseärasus, et tuleb kohtuda, oma seisukohti selgitada, partnereid nende õigsuses veenda ka siis, kui need lähtepositsioonid on erinevad, mõnikord ka vastandlikud,» kõneles Mikser.

Ebameeldivused välispoliitika ajamisel

Mikser tõi välja näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni kohtumise Singapuris, mida on peetud suureks diplomaatiliseks saavutuseks. Samas ei arva ilmselt ka USA president, et Kim Jon-uni minevik ja taust on plekitu.

Ratas tõdes, et ka Moldova presidendiga kohtudes oli nii nende ajaloo- kui ka tulevikukäsitlus täiesti erinevad.

«Minu sõnum kõigil nendel kohtumistel Moldovas oli see, et reformid, mida Moldova on teinud, olgu see finantsreform, majandusreform, haridusreform, meditsiinireform, nendega tuleb edasi minna. Minu sõnum oli see, et hoidke Euroopa Liidu suunda,» rõhutas peaminister Jüri Ratas.

Ratas lisas, et ta ütles kohtumistel ka seda, et kui Moldovas toimuvad parlamendivalimised, siis on väga oluline signaal, mille Moldova saadab riigist välja – kuhu suunas liigutakse edasi. «Igal juhul ma väga loodan, et nad valivad Euroopa tee.»

Peaminister leidis, et Eesti välispoliitilise suuna õõnestamine, mida Reformierakonna mitmed juhtivpoliitikud on teinud, on väga kahetsusväärne. «Välispoliitika on valdkond, kus oleme suutnud aastakümneid hoida ühtset joont, sõltumata sellest, millised erakonnad on parasjagu valitsuses ja kes opositsioonis. Loodan, et see põhimõte kehtib siiski ka edaspidi,» märkis ta.

«Moldova osas soovin eraldi rõhutada, et idapartnerlus on olnud meie jaoks ääretult lähedane ja oluline küsimus. Me oleme alati mõelnud veel sammu võrra edasi ning toetame neid riike ka laienemisprotsessis,» rõhutas Ratas ja lisas, et kui seda konsensust hakatakse lõhkuma, siis tänane valitsus kindlasti seisab sellele vastu.

«Muidugi on ta üks metsik mehike, ma lugesin ka Wikipediast selle tegelase kohta,» lisas omalt poolt justiitsminister Urmas Reinsalu ja rõhutas, et Ratas ei kohtunud «suure sõbra» Plahotniuc’iga kuskil nurga taga kahekesi, vaid ametlikul kohtumisel oli kogu välisministeeriumi delegatsioon.

«Ma saan aru, et tegelikult oli see peaministrile puhtal kujul collateral damage (väljend tsiviilohvrite kohta – toim). Programm oli ette valmistatud välisministeeriumi poolt, välisministeerium leidis, et asi on «bro»,» lausus Reinsalu naervate ajakirjanike taustal.

Mikser selgitas «Postimehe otsestuudios» pikemalt, et Eesti on väikeriik, kes omab välispoliitilisi huve. Üks selline välispoliitiline huvi on idapartnerlus. Sinna kuulub kuus väga erinevat riiki. Mitmetes idariikides võibki Mikseri näha riigijuhte, kelle tegevus ei vasta meil arusaamale sellest, milline peab olema ühe poliitiku renomee.

Venemaa suhtes kehtib Euroopa Liidus viis põhimõtet, millest üks on näiteks mitteregulaarsete ja kõrgetasemeliste kohtumiste vältimine. «Kõik sõltub konkreetsest kontekstist. Välispoliitika on eesmärgistatud, sihistatud tegevus. Juhuslikkusel ei tohiks siin väga suurt kohta olla,» lisas Mikser.

Tagasi üles