/nginx/o/2018/06/19/7910411t1he3e4.jpg)
«Kõik on läinud plaani järgi,» teatas peaminister Jüri Ratas täna Kuku raadios ega paistnud olevat häiritud asjaolust, et alles eile oli ta Moldova visiidi ajal kokku saanud riigi persona non grataga – korrumpeerunud oligarhiga, kellega kätlemist väldivad pea kõik Euroopa riigipead.
Vladimir Plahotniuc ei ole lihtsalt üks korrumpeerunud oligarh endises idabloki riigis, vaid teda peetakse riigi võtmefiguuriks, halliks kardinaliks, kes on ära ostnud kogu valitsuse.
Moldova valitsusvälise organisatsiooni CPR, mis võitleb inimõiguste, demokraatia, sõltumatu kohtuvõimu ja läbipaistvuse eest, koordinaator Dumitru Alaiba ütles Postimehele, et Plahotniuc on sisuliselt kaaperdanud kogu Moldova õigussüsteemi, hävitanud opositsiooni ning monopoliseerinud sealse massimeedia.
Tema juhitav Demokraatlik partei kogus 2014. aasta valimistel neljandana 15,8 protsenti häältest, kuid parlamendi enamus ja kogu valitsus on Plahotniucu käpa all. Plahotniuc ise hoiab koalitsiooninõukogu esimehe kohta, kellele peaminister ja parlamendi esimees de facto aru peavad andma, ent nõukogul mingit poliitilist mandaati pole.
Kahtlustatakse, et Plahotniucu otseses alluvuses olevad institutsioonid on läbi Moldova liigutanud 22 miljardit dollarit Venemaa raha Euroopa Liitu. Lisaks on tema juhtimise all Moldova keskpangast varastatud miljard dollarit. Tema seotust inimkaubandusega on 2012. aastal kinnitanud ka Interpol.
Miks Ratas Moldova oligarhiga kohtus ja kas Ratas teadis, kellega kokkusaamine toimub?
«Ta on ka ühe erakonna juht ja koalitsiooninõukogu esimees. Kohtuti sellepärast, et ta mängib olulist rolli sisepoliitikas ja valimised on tulemas, me kohtusime kõikide osapooltega,» põhjendas peaministri välisnõunik Mariin Ratnik.
Ratnik lisas, et sarnaselt kõikidele kohtumistele räägiti Plahotniucuga kahepoolsetest suhetest. «Eelkõige rääkisime sellest, et Moldova peaks jätkama neid reforme, mis nad viimasel ajal suhteliselt edukalt majanduses teinud on, samuti jätkama justiitsreformiga ja et meie jaoks on oluline ja tähtis, et Moldova püsiks Euroopa teel,» lausus Ratnik.
Peaminister Jüri Ratas loetles Kuku raadios, et kohtus visiidil Moldova presidendi, peaministri, asepeaministri, kaitseministri jt, kokkusaamist Plahotniucuga ta ei maininud.
Ratas rääkis, et kurss Moldovas, kuhu liikuda tahetakse, on riigi sees päris erinev. Teatud osa ühiskonnast näeb Moldovat tugevalt integreerumas Euroopaga. «Tõsi, tuleb tunnistada ka seda, et Moldova ühiskonnas on päris suur osa ja arvestatav hulk elanikke ja ka riigijuhte, kes ei näe Moldova teed selliselt,» ütles ta.
Ratas on üks väheseid peaministreid maailmas, kes Plahotniuciuga eraldi maha istuma nõustus. Plahotniuc on näiteks kohtunud Türgi president Recep Tayyip Erdoğaniga.
Paari aasta taguste arvamusuuringute järgi on Plahotniuc Moldova elanike jaoks kõige ebameeldivam poliitik, keda usaldatakse kõige vähem. Plahotniuc väldib intervjuude andmist sõltumatule meediale, kuid esineb omaenda telekanalites.
New York Times on Plahotniucut kui Moldova kõige kardetumat meest kirjeldanud nii, et tema reputatsioon on nii mürgine, et isegi tema poliitilised liitlased üritavad temast avalikkuse ees distantsi hoida.
Riigikogu liige Hannes Hanso kommenteeris, et tema ei tõttaks Ratast hukka mõistma, kuna alati on valida, kas kohtuda nendega, kes tegelikult riiki valitsevad või lihtsalt ametiisikutega, kellel täielikku võimutäiust pole.
New Yorgis baseeruv väljaanne Observer avaldas 11. mail artikli, mis nahutab Donald Trumpi määratud uut USA suursaadikut Saksamaal Richard Allen Grenelli selle eest, et too kaitses kunagi inimkaubitsejat. «Inimkaubitsejaks» tituleeritaks ei kedagi muud kui Vladimir Plahotniucut.
Väljaanne kirjutas, kuidas 2016. aastal raputas Plahotniuci maailma Moldova korruptsioonivastase võitluse juht Mihail Gofman, kes taotles turvalist varjupaika USAs ja rääkis seal FBI-le, kuidas Plahotniuc lasi Moldova keskpangast varastada miljard dollarit – kaheksandiku riigi aasta SKP-st – ning pesi seda puhtaks Kremli abiga. Veelgi enam, Plahotniucul on sidemed Venemaa organiseeritud kuritegevusega.
Hilisem USA suursaadik Grenell hakkas oma arvamuslugudes samal aastal kirjutama, et Gofmanil ei ole õigus ning Plahotniuc on läänemeelne poliitik, keda Kreml ründab.
Plahotniuc ise esitleb end suure Euroopa Liidu toetajana, kes soovib Läänega suhteid tugevdada. 2017. aastal avaldas ta Fox Newsis arvamusartikli pealkirjaga «Sõnum Trumpile ja USA-le: Moldova tahab olla sild, mitte sõjatanner lääne ja ida vahel».
«See, mida Plahotniuc tegelikult esindab, on üks Ida-Euroopa halvemini hoitud saladusi. Tema kriminaalsed ettevõtmised on lääne luure- ja politseiasutustele hästi teada,» kirjutas Observer ja lisas, et kui Grenell osutas oma ettevõttega poliitilise konsulteerimise teenust ka Plahotniucule, siis tuleks need andmed avalikustada.
Bukaresti saatkonna nõunik Simmu Tiik, kes asub Moldovas Chișinăus, ütles, et «meie jaoks on oluline pidada dialoogi idapartnerlusriikide juhtpoliitikutega, et viia ellu idapartnerluse poliitikas kokkulepitud eesmärke».
Tema sõnul on Moldova puhul nendeks eesmärkideks eelkõige edukas reformide elluviimine ja püsimine Euroopa Liiduga lõimumise kursil. «Seda kõike on võimalik teha dialoogi kaudu ja edastades oma sõnumeid neile, kes omavad Moldova ühiskondlikul ja poliitilisel areenil olulist rolli,» ütles Tiik.
Moldova on korruptsioonivastase liikumise Transparency International edetabelis 180st riigist 122. kohal, kogudes 100 maksimumpunktist 31. Moldova on 12 aastat olnud Eesti arengukoostöö üks sihtmärke.