Kruusimäe nõuab keeleseaduse rikkumise eest hiigeltrahve – Karilaid ja Sults toetavad, Toom häbeneb

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Yana Toom

FOTO: Pm

Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa) algatas riigikogus keeleseaduse muudatuse, mis tõstaks keelenõuete rikkumise korral sunniraha seniselt 640 eurolt 6400 eurole ehk kümnekordistaks trahvisummat.

«On tekkinud kurioosne olukord, kus Euroopa Parlamendis on võimalik teha tööd eesti keeles, kuid kodukoha toidupoes eesti keelega toime tulla ei ole võimalik. Sisuliselt on tegemist Eesti kodanike põhiõiguste rikkumisega, sest Eesti põhiseadus sätestab § 6  alusel üheselt – Eesti riigikeel on eesti keel,» ütles Kruusimäe.

«Käesoleva seaduseelnõu eesmärk ongi parandada ja tõhustada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Käesolev eelnõu võimaldab Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle,» lisas Kruusimäe.

Peale Kruusimäe on seadusemuudatuse algatamise eelnõule alla kirjutanud Isamaa liige Priit Sibul, EKRE fraktsiooni liikmed Jaak Madison ja Henn Põlluaas, reformierakondlased Madis Milling ja Igor Gräzin ning keskerakondlased Jaanus Karilaid ja Märt Sults.

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom reageeris sotsiaalmeedias riigikogulaste algatusele väga valuliselt. «Milline häbi! «Positiivselt motiveerida» keeleseaduse täitmist trahvide kümnekordistamisega suurendada – eriti rafineeritud sadism. Mul on väga häbi, et sellel paberil on kahe minu parteikaaslase allkirjad,» kirjutas Toom Facebookis.

«Ma ei ole riigikogu liige, kuid ma teen kõik, et seda häbi vastu ei võetaks. Ma olen kindel, et enamik mu kolleegidest arvab samamoodi,» lisas ta.

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi sõnul ei ole keskfraktsioon seda küsimust arutanud ning kaks saadikut on eelnõule alla kirjutanud omal initsiatiivil.

Karilaid ütles portaalile Rus.Postimees.ee, et tema allkirja ei maksa mingil juhul tõlgendada keskfraktsiooni ametliku seisukohana. «See teema vajab edasisi arutelusid teemal, mida teha, et keeleküsimus liiguks õiges suunas. Kui trahvid ei aita, siis võib-olla on olemas mingid teised meetodid,» ütles Karilaid.

Tagasi üles