Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigikogu valmistub puhkuseks.

FOTO: Tairo Lutter

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni algatusel oli tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal «Riigireform ja hea halduse põhialused». Ettekandjad tõid esile asjatute tegevuste vältimise tähtsust, kodanike kaasamise olulisust ja andsid soovitusi üksmeelse riigireformi läbiviimiseks.

Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera rõhutas oma ettekandes asendustegevuste vältimise vajadust. «Saab kahandada halduskoormust ja tegutseda tõhusamalt ka praeguste raamide sees. Saab öelda asju lihtsamalt ja selgemalt. Saab pürgida võtma vastutust ja kohaneda uute olukordadega. Need on head sihid ja on hea, et need välja öeldakse, nii nagu seda teeb kavand «Riigireformi põhialused 2030»,» ütles Taagepera.

Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk osutas, et Eesti on väike, paindlik, nutikate inimestega ja digieelistega riik. «25 aastaga oleme ära õppinud menetlemiskesksuse ja seaduste kuuleka täitmise. Mis oleks, kui me nüüd järgmised paarkümmend aastat õpiksime ära kodanikukeskse riigikorralduse? Sest kasutajakeskne riik aitab inimestel õnnelik olla,» kõneles Pehk. Ta lisas, et koostööoskuste parandamisel on oma roll meil kõigil.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo tõi välja soovitusi riigireformi tarvis. «Ilmselt tasuks tõsiselt mõelda, kuidas tugevdada parlamendi kohta Eesti võimustruktuuris, suurendades tema võimekust ja ühtlasi ka vastutust,» lausus Aaviksoo. Samuti rääkis ta valitsuse ja peaministri ning kohalike omavalitsuste rollist, õigusriigi bürokraatiast, avalikust võimust, koostööst erasektoriga ning tehnoloogia arengust.

Õiguskantsler, professor Ülle Madise soovitas vältida põhiseaduse asjatut muutmist. «Meie edu alus on väikeriigile sobiv põhiseadus: parlamentaarne, leidlike ja kokkuhoidlike lahendustega, tugeva tasakaalumehhanismiga, mis ei anna kellegi kätte liiga palju võimu. Meil on lihtsasti kirja pandud inimese põhiseadus, mitte juristi põhiseadus,» sõnas Madise.

Tagasi üles