Keskerakondlane: Mart Helme komnoorelik entusiasm tekitab hirmu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Metlev soovitab Helmel võtta kuulda Ingrid Rüütli arvamust.
  • David Vseviov pani kirja Helme ütlemisest ajendatud õudusunenäo.
  • Jufereva arvates külvab Helme vaenu.

EKRE juht Mart Helme.

FOTO: Madis Sinivee

Keskerakondlasest Lasnamäe linnaosa juht Maria Jufereva tõdes EKRE juhi Mart Helme halvustavat väljaütlemist tumedanahaliste tudengite kohta kommenteerides, et selline komnoorelik entusiasm tekitab hirmu, mis kasvab iga EKRE poliitiku väljaütlemisega.

«Mind hirmutab Mart Helme komnoorelik entusiasm. Iga tema väljaütlemisega see hirm suureneb,» ütles keskerakondlasest Tallinna Lasnamäe linnaosavanem  Maria Jufereva venekeelsele Postimehele.

Jufereva sõnul saadeti sellise kirega keskajal nõidu ja ketsereid tuleriidale, natsi-Saksamaal aga jagati inimesi eri klassidesse.

Keskerakondlase sõnul on Mart Helme haritud inimene, kes tunneb hästi ajalugu, ja seega tekib küsimus, millel põhinevad tema väljaütlemised kõlupäiste neegrite kohta. Juferevale tundub, et Mart Helme ületab teadlikult sündsusepiire, ühiskondlikku kokkulepet, püüdes end näidata agressiivse ja kindlasõnalisena.

Lääne Elu tegi ülevaate EKRE esimehe Mart Helme kohtumisest Läänemaal. «Tallinnas on plahvatuslikult kasvanud neegrite hulk,» rääkis Helme umbes poolesajale kuulajale. Helme rääkis, kuidas ta on ülikoolis pidanud õpetama tumedanahalisi tudengeid. «Kuulake, see on täispuit,»  koputas Helme kõrtsilauale. «Aga kui neile vastu pead koputada, siis see on õõnespuit!»

«Kellele meeldivad riiakad opositsionäärid, kes on oma väljaütlemistes jämedad ja halvustavad võimulolijaid ja oma vastaseid?» sõnas Jufereva. Ta lisas, et näiteid pole vaja kaugelt otsida. «Selle leiab idapiiri tagant – Aleksander Navalnõi, kes edukalt ajab segi nii teismeliste kui noorte päid ja mitte ainult Venemaal, aga ka siin. Ja seetõttu on mul hirm,» sõnas ametnik.

Jufereva sõnul ei taha tema, et Eesti noored elaksid ühiskonnas, kus rassism ja võõrviha peetakse normaalseks ega ka seda, et inimesi hirmutatakse stiilis: ainult meie teame, milline on õige käitumine.  «Kui valite Reformierakonna, jäätegi Euroopa ääremaaks, aga kui Keskerakonna, siis muutub Eesti vene Föderatsiooni oblastiks. Kellele selliseid lolle hirmulugusid vaja on?» sõnas Jufareva.

Keskerakondlase sõnul teeb teda murelikuks, et Mart Helme peab kolmandikku riigi elanikest probleemiks ja ohuks eesti rahvale ja keelele.  Jufereva sõnul on selline suhtumine väga ohtlik ja võib noortes külvata vihkamist ja vaenu.  

«Mart Helme on tegelikult pettunud, sest teab hästi, et enamik muukeelsetest noortest on Eesti kodanikud, vähe sellest, nad oskavad eesti keelt ja on riigile lojaalsed,» lisas Jufereva.

Tõeline õudusunenägu

Mart Helme rassistlikust väljaütlemisest ajendatuna kirjutas oma arvamuse ka ajaloolane David Vseviov.

«Täna külastas mind õudne unenägu. Kuigi algus oli igati kena. Olin koos hea ülikoolikaaslase Mart Helmega Londonis. Vaatamisväärsustega tutvumas. Hakkas juba pimenema, kui teel hotelli tuli ootamatult vastu Anthony Joshua (igaks juhuks, kui keegi ei tea, poksi raskekaalu maailmameister). Ma ei oska öelda, mis Mardiga juhtus (koduteel jõime mõned õlled), aga Mart teatas, et lähen koputan talle vastu pead. Järgnevat ei hakka ma kirjeldama ... Igatahes ärkasin üleni higisena ja värisevate kätega,» seisab tema sotsiaalmeedia postituses.

Metlev: Helme kuulaku Ingrid Rüütlit

«Tasub meelde tuletada, et eesti päritolu inimeste seas on palju tumedanahalisi inimesi – nad väärivad austust ja võrdset kohtlemist nagu kõik teised,» ütles Vabaühenduste liidu nõukogu liige Sergei Metlev. Ta soovitas EKRE esimehel Mart Helmel kuulata oma erakonna auesimehe abikaasat Ingrid Rüütlit, kelle sõnul peab Eesti aitama Aafrikast pärit noortel saada head haridust, et nad saaksid oma kodumaad arendada.

Ta tuletas meelde, et võrdsuse põhimõte on sisse kirjutatud Eesti riigi alusdokumenti ehk põhiseadusesse. Põhiseadus on ühiskondlik kokkulepe, mis ei ole ainult seaduslikult siduv, vaid määrab ka ühiskondlikku kooselamise kultuuri.

Tagasi üles