Eestis ei toimu demokraatlik õigusriik nagu peaks, ühiskond ei tugine põhiseaduses ette nähtud õiglusel ja õigusel ning riik vajab hädasti justiitsreformi, teatas täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu.
EKRE volikogu tahab justiitsreformi (47)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
3. juuni 2018, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE volikogu heitis kohtusüsteemile, prokuratuurile, uurimis- ja jälitusorganitele, täituritele ja pankrotihalduritele ette «lokkavat omavolilist ja ebaõiglast tegevust».
«Praegu ei saa mitte keegi kindel olla, et riik ise seadusi täidab, mitte keegi ei saa kindel olla, et riik lepinguid jõustab, mitte keegi ei saa kindel olla, et tema suhtes ei kohaldata seadusetut omavoli nende riigivõimu harude poolt, kelle ülesanne peaks olema seaduslikkuse ja õigluse tagamine,» seisis EKRE volikogu avalduses.
Volikogu sõnul on kohtunikud viimastel aastatel «aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet, võttes endale parlamendi rolli, kehtestades või tühistades seadusi oma poliitilise suva järgi ning eirates rahva arvamust ja kehtivat õiguskorda».
EKRE volikogu sõnul vajab Eesti riik seepärast justiitsvaldkonna reformi.
EKRE volikogu ettepanekud justiitsvaldkonna reformiks:
- Kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja teha nende ametiajad tähtajaliseks.
- Parlamendi erikomisjonile tuleb anda järelevalveõigus kohtunike, prokuröride, uurimis- ja jälitusorganite tegevuse põhiseadusele vastavuse üle, võimalusega algatada nende ametist tagandamist juhul, kui on rikutud võimude lahususe põhimõtet, riivatud inimeste põhiseadusega kaitstud õigusi või kohaldatud seadusi seadusandja tahte vastaselt.
- Lõpetada tuleb praktika, mille kohaselt prokuratuur kontrollib iseenda tegevust. Prokuratuur tuleb allutada justiitsministrile, kes peaprokurörina teostab järelevalvet ning kannab poliitilist vastutust täitevvõimu seaduskuulekuse eest.
- Vajalik on eeluurimis- ja kohtumenetlustele kehtestada mõistlikud tähtajad ja lõivud.
- Korruptsioonikuriteod kõrgetes riigi- ja parteiametites ning erakondade poolt tuleb muuta aegumatuks ning sisuliselt võrdsustada riigi reetmisega.
- Riigivastutuse seadus ja selle alusel kahjude hüvitamine peab laienema ka õiguskaitseorganite tegevusele.
- Kodanikele tuleb anda õigus pöörduda põhiseaduslikkuse küsimustes otse riigikohtusse.
- Kehtestada tuleb tõhus järelevalve ja sanktsioonid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ning mitmesuguste inkassofirmade tegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle.