ISAMAA: Keskerakond, tühistage koostööleping Ühtse Venemaaga IRList sai ISAMAA

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Täna Viljandis kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu kiitis heaks erakonna nimevahetuse. Nüüd kannab erakond nime ISAMAA. 

Täna otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta erakonnaks ISAMAA, samuti otsustati vastu võtta põhikirja muudatused ja maailmavaatelised aluspõhimõtted.

«Meie rikkus on meie erakonna pikk ajalugu ja aastatega salvestunud kogemus,» ütles ISAMAA esimees Helir-Valdor Seeder.

«Teekond ERSP-st läbi Isamaa, Isamaaliidu, ja Res Publica kuni IRL-ini ning nüüd ISAMAANI, on andnud meile suurima poliitilise pagasi Eesti erakondade seas. Me oleme olnud suurim ühendaja ja ühisosa looja Eesti poliitikas, mis on aegade jooksul aidanud killustatud poliitmaastikul koondada eelkõige parempoolseid, konservatiivseid ja rahvuslikult meelestatud inimesi ja erakondi ühtseks jõuks. See missioon pole kaugeltki lõppenud,» ütles ISAMAA esimees Helir-Valdor Seeder.

ISAMAA uus logo näeb välja järgmine: 

FOTO: ISAMAA

Suurkogu võttis vastu kolm poliitilist avaldust: 

1) Oht Venemaa suunalt on suurenenud (kaitse- ja julgeolekupoliitika)

2) Eesti keele rääkijate ring peab laienema (keelepoliitika)

3) Keskerakond, tühistage koostööleping Ühtse Venemaaga!

Rahvuslik-konservatiivsest maailmavaatest kantud Isamaa peab oma sünniajaks 1988. aastat, mil mõnenädalase vahega asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Juba eelmisel sajandil ühinesid mõlemad nimetatud jõud Isamaaliidu nime alla.

Isamaa nimi tuli kasutusele 1992. aastal, kui neli toonast erakonda ühinesid ja moodustasid selle nimega erakonna.  Neli aastat hiljem liitus Isamaaga ERSP ning tekkis Isamaaliit.

2006. aastal ühinesid Isamaaliit ja erakond Res Publica ning sellest ajast on erakond kandnud Isamaa ja Res Publica Liidu nime.

Postimees avaldab ISAMAA Suurkogu poliitilise avalduse täismahus:

Oht Venemaa suunalt on suurenenud

Erakond ISAMAA on kogu oma tegutsemisaja jooksul pidanud Eesti julgeoleku eest seismist üheks oma poliitika nurgakiviks. Meie juhtimisel peeti läbirääkimisi Vene vägede väljaviimise ja Eesti NATO-ga liitumise üle ning tõrjuti Reformierakonna plaan asendada üldrahvalik kohustuslik ajateenistus väikesearvulise kutselise sõjaväega. Meid pole pannud kõhklema ja meelt muutma ka teiste erakondade kriitika. Kui IRL avaldas 2014. aasta alguses arvamust, et Venemaa agressiivse poliitika tõkestamiseks tuleks Balti riikidesse paigutada NATO väed, kritiseerisid seda avaldust mitmed Reformierakonna tipp-poliitikud. Täna on kõik need endised kriitikud NATO baaside tulised toetajad.

Täna võime tõdeda, et tõsine oht Venemaa suunalt on aastatega vaid tugevnenud. Venemaa teeb erakordseid jõupingutusi ja suuri investeeringuid selleks, et olla võimeline takistama kriisi korral NATO täiendavate vägede toomist Eestisse. Kaliningradis ja otse meie piiride taga paikneb Venemaa kõige moodsam relvastus, sealhulgas ballistilised maaraketid Iskander, õhutõrjesüsteemid S400 ja tiibraketid Kalibr. Valvsust ei tohi seetõttu minetada, Vene režiimi tegutsemist tuleb jälgida erakordse tähelepanuga.

Meie omariikluse garandiks on tugev ja hästi väljaõpetatud Eesti kaitsevägi ning koostöö liitlastega. Hiljuti lõppes suurõppus Siil 018, mis oma 16 000 osavõtjaga kujunes läbi ajaloo suurimaks sõjaliseks õppuseks Eestis. Õppus oli muuhulgas väga selgeks tunnistuseks sellest, kui olulist tööd maakaitse arendamisel teeb Kaitseliit. Leiame, et on väga tähtis viia ellu püsivat laiapõhjalist teavitustööd nii reservväelaste kui nende tööandjate hulgas, rõhutades iga kodaniku kaitsetahte tähtsust. Eesti on väike riik ning igaühe panus tema julgeolekusse suure kaaluga. Ehk nagu ütleb suurõppuse Siil moto «Iga okas loeb».

Mart Laari valitsuse ajal võeti suund kaitsekulutuste tõstmisele Eestis kahe protsendini SKP-st. Peame oluliseks, et täna tasub Eesti lisaks 2% SKP-st kõik vastu võtva riigi kulutused, samuti kasutab aastatel 2018-2022 kokku 100 miljonit eurot täiendava laskemoona ostuks. Järgmise aasta planeeritud kaitsekulutused on kokku 569 318 000 eurot.

Meie liitlaste ühtsus on meie julgeoleku oluline garantii. Oleme väga tänulikud neile liitlasriikide valitsustele, kes on saatnud oma väed siia Eestisse või osalevad siin õppustel. Meile teevad aga sügavat muret need poliitilised pinged, mis on tekkinud meie liitlaste omavahelistes suhetes eriarvamuste tõttu Iraani tuumaleppe ja muude küsimuste osas. Eesti peab tegema suuri jõupingutusi, et vältida Euroopa ja USA üksteisest eemale triivimist. Väga suurt rolli Euroopa poliitikute mõjutamisel mängib meie osalus Euroopa Rahvaparteis, mis on mõjukaim fraktsioon Euroopa Parlamendis.

ISAMAA on olnud kaitseküsimustes kindel ja usaldusväärne, selgete seisukohtadega, samas alati konsensust ehitav. Hindame kõrgelt asjaolu, et Eesti riigikaitse ei ole poliitiliste jagelemiste objekt, vaid riigimehelikel valikutel põhinev kindel strateegia.

Eesti keele rääkijate ring peab laienema

ISAMAA Suurkogu väljendab muret kujunenud keelelise lõimumise jätkumise üle Eestis. Lähikuudel möödub 30 aastat eesti keele kui riigikeele staatuse taastamisest, kuid ühiskonna keeleline ja kultuuriline integreerumine on olnud vaevaline ja tulemusvaene.

Vastav põhiseaduslik nõue – eesti keele ja kultuuri säilitamine ning sellest lähtuva konkurentsivõime tagamine maailma teiste keelte seas on Eesti valitsuse kohustus.

Eesti keele kasutamine ja selle õppimine on igaühe inimõigus, mis paneb riigile vastavad kohustused. Just selle õiguse tagamiseks nõuab riik Eesti elanikelt ning paljude ametite pidajatelt eesti keele oskust vajalikul tasemel. Viimasel ajal levitatud kahtlused eesti keele õppimise vajalikkusest ning keele säilimise perspektiivist lähtuvalt, ei ole tõsiseltvõetavad: eesti keel oli, on ja jääb.

Eesti keele kasutamine on rahvusriigis loomulik. Meie ülesanne on julgustada ja aidata vähese riigikeeleoskusega kaaselanikke eesti keelt õppima ja kasutama, luues samas võimalusi eestikeelseks suhtluseks ja asjaajamiseks. Kutsume kõiki riigiametnikke ja kaaskodanikke üles ilmutama positiivset ja tunnustavat suhtumist eestimaalastesse, kes on valmis riigikeelt omandama, vältides bürokraatiat ja hingetut tähenärimist. Iga muukeelse inimese toomine eesti keele aktiivsete kasutajate hulka on meie ühine rikkus, samas ei tähenda see nende emakeele ega kultuuri kõrvaletõrjumist.

Nõukogude ajast jätkuv venekeelne haridussüsteem ei taga õpilastele konkurentsivõimelist keeleoskust ning võrdseid võimalusi õpingute jätkamisel ja tööle kandideerimisel. Antud probleemiga tuleb sihipärasemalt ning järjekindlamalt tegeleda. Eesti inimarengu aruandes 2017 välja toodud teadlaste ettepanekuid pole siiani arvesse võetud. Meil on võimalik alustada eelkõige eesmärgi seadmisest ning jätkata vajalike tegevuste planeerimise ja elluviimisega.

Tuleb tugevdada ja muuta tõhusaks ning nähtavaks meie keeleasutuste töö, nende tegevuse üle peab olema parlamentaarne kontroll. Olukord, kus Eesti valitsusel puudub edasine eesti keele arengukava, ei ole vastuvõetav.

Eesti keele kasutamine ja selle nõudmine ka teistelt suurendab Eesti julgeolekut, tugevdab majandust ning tagab vastava põhiseadusliku nõude täitmise.

Keskerakond, tühistage koostööleping Ühtse Venemaaga

Venemaa agressiivne poliitika on viimasel kümnendil viinud sõdade, humanitaarkatastroofide ja teiste rahvaste vabaduse allutamisele.

Eesti julgeoleku huvides on Venemaa rahvusvahelise õigusega vastuolus oleva tegutsemise ohjeldamine ja vankumatu toetus riikidele, kes on Venemaa otsese või kaudse surve all.

Tänane koalitsioonivalitsus on ajanud selgelt Eesti julgeolekut kindlustavat poliitikat:

- oleme seisnud Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamise eest;

- oleme keelanud nn Magnitski nimekirja kantud Vene ametiisikute riiki sisenemise;

- oleme Eestist välja saatnud meie riigi järele luuranud sõjaväeatašee;

- oleme arendanud Eesti kaitsevõimekust nii rahvusvaheliste suurõppuste korraldamise kui uue varustuse hankimisega;

- oleme seisnud NATO kollektiivkaitse tugevdamise eest.

Seega, valitsuse poliitika on olnud nii sõnades kui tegudes Putini Venemaalt lähtuva ohu tõrjumine.

Samas loob Keskerakonna tegevusetus eestimeelse poliitika ajamisel ohtliku vastuolu: ühelt poolt teostab Eesti valitsus järjekindlalt rahvusvahelist õigust ja riikide suveräänsust austavat poliitikat, teiselt poolt kaitseb valitsuskoalitsiooni suurim erakond oma koostöölepingut Ühtse Venemaaga, erakonnaga, mis eitab demokraatlikke väärtusi ja mille imperialistlik ideoloogia on vaenulik Eesti suhtes ning mis on õigustanud agressiooni Gruusia ja Ukraina vastu ja toetanud Süüria sõjakurjategijast diktaatorit Bashar al-Assadi.

Keskerakonna juhtkond on korduvalt väitnud, et koostööleping Ühtse Venemaaga on puhtformaalne ja “külmutatud” olekus. Viimati väitis peaminister Jüri Ratas seda rahvusvahelisele pressile Kanadas korraldatud pressikonverentsil. Tegelikkus aga näitab midagi muud. Mitmed Keskerakonna poliitikud tegutsevad järjekindlalt moel, mis õigustab Kremli tegevust. Keskerakonna juhtimise all tegutsevad meediakanalid on mitmetes arvamusavaldustes toetanud avalikult Putini režiimi seisukohti ning erakonna juhtkond oma vaikimisega soosib seda tegevust. Selline kahepalgeline käitumine tekitab Eesti valijates moonutatud arusaama tegelikust julgeolukorrast ja Venemaa motiividest.

Kutsume Keskerakonda üles seda koostöölepingut ametlikult tühistama, et tugevdada Eesti

ühiskonnas rahvuslikku konsensust Putini režiimi tõkestamisel. Antud samm annaks selge signaali meie poliitika ühtsusest ning vähendaks poliitikute võimalust manipuleerida Eesti ühiskonnaga.

Keskerakond, tõmmake see lepe ka õiguslikult puruks ning viige oma teod vastavusse oma sõnadega.

Tagasi üles