Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) leidis öösel sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et ajakirjandus on võtnud ette tema erakonnakaaslase, siseminister Andres Anvelti avaliku hukkamise läbi kuvandi.
Nestor: ajakirjandus võttis ette Andres Anvelti avaliku hukkamise (11)
«Teate mis. Ma olen loomu poolest alati nõrgemas seisus oleva poolt, midagi pole parata. Ja veel eriti siis, kui ajakirjandus võtab ette avaliku hukkamise läbi kuvandi. Seejuures toimub see moel, kus nagu räägitakse kõigest justkui, aga midagi jäetakse lahti seletamata. Ja see ei ole aus!» seisis riigikogu esimehe postituses.
Nestor küsis, et miks ei ole siseministri kodakondsuse teemal heietajad vaevunud lugejale seletama, mida tähendab kodakondsuse saamine naturalisatsiooni korras ja kas kõik lugejad teavad seda.
Postimees on varem kirjutanud ja ka ministeerium selgitanud, et Andres Anvelt sai esialgu kodakondsuse 1992. aastal naturalisatsiooni korras. Anvelti kodakondsusküsimus tõstatus siseministeeriumis siis, kui Postimees kajastas mullu suve hakul oma kodakondsuse pärast võitleva Abhaasia õpetaja juhtumit.
Siseminister arvas, et on pigem sünnijärgne kodanik, ja uuris muuhulgas, kust saaks selle kohta rohkem infot. Selle peale hakkasidki ametnikud enda sõnul omal initsiatiivil Anvelti pereajaloo kohta rahvusarhiivist dokumente otsima.
Kuna rahvusarhiivis pole andmeid selle kohta, et Anvelti isapoolne vanaema Alise/Alice Lewald oleks lahkunud Eesti kodakondsusest, oli kodakondsusküsimuste ametnik veendunud, et siseminister on vanaema ja isa kaudu sünnijärgne Eesti kodanik. Nii tehtigi parandus kodakondsuse andmekogusse ja Anveltist sai sünnijärgne kodanik.
See muutus pani ajaloolasi Jaak Valget ja Andres Aulet artikleid kirjutama.