Järelvaadatav: riigikogus arutati sündimuse tõstmise võimalusi (1)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Täna toimus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu «Esimese lapse sünd on ohus?», mille käigus pakuti välja lahendusi, kuidas tõsta iivet ja parandada nii laste kui ka vanemate heaolu.

«On selge, et ainuüksi toetused ei pane kedagi sünnitama. Kui oleks teisiti, siis juba mõni aeg pärast vanemahüvitise kasutuselevõttu oleks Eestis iive olnud positiivne,» märkis riigikogu probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski.

«Oleme jõudnud järeldusele, et on vaja luua laste saamist ja kasvatamist sooviv keskkond. Rahvastikupoliitika põhialustesse on just sellest põhimõttest lähtuvalt loodud eesmärgid ja tegevussuunad,» lisas Kotka-Repinski. 

Mai keskel tutvustati dokumenti «Rahvastikupoliitika põhialused 2035». Kuidas seda dokumenti reaalselt rakendada, oli samuti üheks aruteluteemaks. 

Riigikogus tegid ettekand rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar ning Isade Foorumi eestvedaja, lapsehoolduspuhkusel viibiv isa Taavi Tamkivi.

Täispikka arutelu on võimalik uuesti vaadata siit: 

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi oma ettekandes välja, et Eesti lapsevanem soovib lapsi ja tegeleda tuleks sellega, miks soovid tegelikkuseks ei saa. Ainsaare sõnul on Eesti perepoliitika olnud mõistlik, kuid probleem on stabiilse rahastuse tagamine ja poliitika järjekindlus. «Eesti vanemate jaoks on majanduslik toimetulek tähtis. Kuid kui me nüüd kokkuvõttes tahame sündimust saada, siis seal on palju tegureid, peale majanduse on ka lapsehoid, töö, elukoht ja vanemate jaoks nad sageli peavad olema korraga täidetud,» ütles teadur.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar ütles, et laste sotsiaalsed põhiõigused ei ole Eesti eri piirkondades võrdselt tagatud. Varieerub teenuste kättesaadavus, toetuste suurus ja spetsialistide hulk. «On vajadus väljapaistva akadeemilise sotsiaaltöö hariduse spetsialistide järele, kes märkavad ühiskonna sotsiaalseid probleeme juba eos, on analüütilised ning oskavad abistada uudsetesse olukordadesse sattunud inimesi mis tahes vanuses ja süsteemselt, kes on kompetentsed töötama lastega ja nende ümbritsevate keskkondadega, tõdes Kutsar.

Isade Foorumi eestvedaja ja ise lapsehoolduspuhkusel viibiva isa Taavi Tamkivi sõnul on takistused rohkem kui kahe lapse saamisel majanduslikud ja kultuurilised. Tamkivi tõi näiteks lasteaiatasud, mida tema perel tuleb kümne aasta jooksul oma nelja lapse eest maksta umbes 10 000 eurot. Ta tegi ettepaneku, et riik maksaks kinni kolmanda ja neljanda lapse lasteaia kohatasu, sest alates kolmandast lapsest on majanduslik tagasilangus perele suurem kui esimese kahe lapse puhul. Tamkivi sõnul tuleks muuta ka arusaama, et peres on kaks last. «Kui ma lähen lastega spaasse puhkama, siis on väikses tekstis kirjas, et osta perepakett, kuni kaks last on pere. Kas kolm ja neli on siis sihuke väärastunud pere või?» ütles Tamkivi.

  • Loe lisaks:

Kiirülevaade: mida toob Eesti rahvastikus aasta 2035?

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles