Reformierakonna esimees Kaja Kallas leiab, et Eesti peaks sarnaselt Leedule lisaks Gazpromi trahvimisele nõudma ka tekitatud kahjude hüvitamist, kui Venemaa gaasimonopol meilt ebaõiglast hinda küsis.
Kallas: Eesti peaks nõudma Gazpromilt kahjude hüvitamist (2)
«Leedu on selgelt kogu pika protsessi vältel väljendanud, et soovib Gazpromi poolt tekitatud kahjude hüvitamist ning taotles kahjude reguleerimist ka komisjoni otsuses. Aga Eesti?» küsis Kallas oma blogis.
Varasemalt on Eesti positsioon olnud, et Gazpromi tuleb konkurentsiõiguse nõuete rikkumise eest trahvida. Meile tekitatud kahjude hüvitamist pole Eesti aga selgelt nõudnud. «Miks pole Eesti selgelt väljendanud, et ka meie soovime, et Gazprom hüvitaks ebaõiglast hinda küsides tekitatud kahju? Peaksime ehk Leedult oma huvide eest seismist õppima,» kirjutas ta.
Gazprom on peamine gaasitarnija mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, ka Eestis. Euroopa Komisjon avaldas 2015. aastal oma esialgse seisukoha, et Gazprom on rikkunud ELi konkurentsieeskirju, püüdes oma strateegiaga piki riigipiire gaasiturge üksteisest eraldada kaheksas liikmesriigis – Eestis, Lätis, Leedus, Bulgaarias, Poolas, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris. Komisjon leidis, et see strateegia võis võimaldada Gazpromil nõuda ebaõiglaselt kõrget gaasihinda viies liikmesriigis – Eestis, Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Poolas.
Kallas kirjutas, et pikk menetlus lõppes mõned päevad tagasi, kui komisjon võttis vastu otsuse, millega kehtestatakse Gazpromile kohustused tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Nendes riikides, kus hind võis olla ebaõiglaselt kõrge, peab Gazprom kehtestama struktureeritud protsessi, et tagada konkurentsipõhised gaasihinnad. Uus gaasihind peab kajastama konkureerivaid Lääne-Euroopa mandriosa võrdlushindu, sealhulgas hindu vedelgaasibörsidel.
«Gazpromi tarbijatele antakse lepingupõhine õigus nõuda madalamat gaasihinda, kui nende makstav gaasihind erineb konkurentsipõhistest Lääne-Euroopa võrdlusnäitajatest,» selgitas Kallas.
Lisaks peab Gazprom kõrvaldama kõik Kallase sõnul klientidele kehtestatud piirangud, mis takistavad neil gaasi muudesse riikidesse edasi müüa ning võimaldama gaasitarned nendesse piirkondadesse, mis on võrkudevahelise ühenduse puudumise tõttu muudest liikmesriikidest endiselt eraldatud, nimelt Balti riikidesse ja Bulgaariasse.