/nginx/o/2018/02/19/7599683t1h57a3.jpg)
Kuigi osa riigikogu fraktsioonidel on enne homset Mart Laari tagasinimetamist Eesti Panga nõukogu esimehe kohale talle mõningaid etteheiteid, toetavad kõik parteid peale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pigem tema kandidatuuri ja peavad tõenäoliseks valituks osutumist.
Riigikogu homsel istungil läheb hääletusele president Kersti Kaljulaidi esitatud riigikogu otsuse eelnõu «Mart Laari Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamine».
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme põrutas, et Eesti Panga presidendi ametikoht peaks olema täidetud tugeva finantsanalüütikuga, mitte olema sinekuur IRLi endisele esimehele, kes on finantsmaailmas võhik. «Meenutagem rublamüüki, Iisraeli relvatehingut, juttu «likviidsuse likvideerimisest», kahjulikke erastamistehinguid,» loetles EKRE saadik Laari möödalaskmisi.
Laar ei ole Helme sõnul võimeline oma ametis tõhusat tööd tegema ja seda ka tervisliku seisundi tõttu. Laari ametisoleku ajal on toimunud skandaalid Danske panga ja Versobanki ümber. «Kõik signaalid rahapesu kohta on tulnud väljastpoolt Eestit, ehkki just Laari asi oleks olnud sellel silma peal hoida,» leidis Helme.
«Tegemist on selgelt parteilise nominatsiooniga. EKRE Laari kandidatuuri heaks ei kiida.»
«Samuti ei ole Laari suust kuulnud ühtegi arvamust seoses radikaalsete muutustega riigi eelarvetasakaalus või maksupoliitikas,» nentis Helme.
Laari tagasisurumise taga on Helme arvates tõenäoliselt kokkulepe IRLi ja Keskerakonna vahel, kus vastutasuks endisele parteiliidrile sooja koha sokutamise eest saab Ratase valitsus libaisamaalaste toetuse tasuta ühistranspordi kehtestamisel. «Tegemist on selgelt parteilise nominatsiooniga. EKRE Laari kandidatuuri heaks ei kiida,» lisas ta.
Reformierakonna poolt ei paista selle fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul Laar poolthääli saavat. Ligi avaldas lootust, et arvestades nende koostööaastaid, püüavad reformierakondlased ka mitte vastu hääletada.
«Paljud head otsused oleme teinud just koostöös Mart Laariga ja tema pole peaministrina teinud ühtki otsust ilma meieta. Eelmisel korral olime seepärast meie Laari kandidatuuri kaitsjad ja seda mitte selle eest, et ta oleks veenev rahanduses, vaid et ta sõna oleks toeks konservatiivse rahanduse kaitsmisel,» ütles Ligi.
Ligi meenutas, et toona ründasid Laari kandidatuuri sotsid ja Keskerakond. «Olukord on muutunud, ta on oma ründajatega ühel pool. Ta on õel kriitik eelmistele valitsustele, kes järgisid meie koos aetud rahanduspoliitikat, toetajana on aga need põhimõtted reetnud praegusele valitsusele,» lausus Ligi ja leidis sarnaselt Helmega, et avaliku sõnumi tooja missiooni pole Laar Eesti Panga nõukogu juhina täitnud.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel sõnas, et vastupidiselt kadedatele ja väiklastele, kes teevad Laari kohta pahatahtlikke märkusi, kinnitab tema, et Laar on selge mõistuse ja vaimse suutlikkuse juures, nagu üks hea tabalukk Eesti Panga varade ja väärtuste valvel peabki olema.
«Vabaerakonna fraktsioon on Laari poolt ja meie arvates ei ole Eesti Pangal ja Eesti Panga nõukogul möödalaskmisi olnud. Pigem me ootame, et valitsus võtaks Eesti Panga soovitusi majanduskeskkonna arengu ja tasakaalustatud eelarvepoliitika kohta palju tõsisemalt,» ütles Herkel.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ei teinud saladust, et mõnel Keskerakonna liikmel on keeruline uueks ametiajaks pakutud kandidaadile mandaati anda. Fraktsioon arvestab aga hääletamisel Sarapuu sõnul siiski presidendi ja koalitsioonipartnerite väljatoodu ning Laari kogemustega.
«President Kersti Kaljulaid on Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks esitanud Mart Laari ning on põhjendanud oma otsust. Mart Laaril on koalitsiooni toetus ja riigikogu rahanduskomisjon on esitanud vastava eelnõu riigikogu saalis hääletamiseks,» vastas ta kirjas.
Koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kinnitas, et sotsiaaldemokraadid toetavad presidendi ettepanekut nimetada Laar ka teiseks ametiajaks nõukogu esimeheks. Riigipea soovi arutas fraktsioon juba aprilli alguses. «Tõsi, osa saadikuid heitis Laarile ette liigset sekkumist päevapoliitikasse, millest keskpanga nõukogu esimees peaks hoiduma,» lausus Pikhof.
Suure tõenäosusega kogub Laar Pikhofi hinnangul homme rohkem poolt- kui vastuhääli ja jätkab Eesti Panga nõukogu esimehena.
«Soovime Mart Laarile edu oma ametiülesannete täitmise, et ta oleks sõltumatult ja erapooletult heaks partneriks nii Eesti Panga presidendile kui ka riigikogule. Soovime, et Laar kasutab oma vaimuerksust, teadmisi ja kogemusi selleks, et pühenduda meie ühise rahanduspoliitika tugevdamisele,» lisas Pikhof.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Helir-Valdor Seede leidis, et küllap on president hoolikalt kaalunud ja parlamendi erinevate fraktsioonidega konsulteerinud enne kandidatuuri esitamist, et esitatud kandidaat saaks parlamendi toetuse. «See on tavapärane praktika. IRL toetab Mart Laari presidendi esitatud kandidaadina Eesti Panga nõukogu esimehe kohale,» lisas ta.
Eesti Panga kodulehe andmetel oli nõukogu esimehe eelmise aasta tasu kokku 12 kuu peale 22 200 eurot. Laari nimetas riigikogu 2013. aastal viieks aastaks ametisse 46 poolthäälega.