Ladõnskaja-Kubits: riigiaparaadi vähendamist tuleks alustada riigikogust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viktoria Ladõnskaja-Kubits

FOTO: Konstantin Sednev/PM/Scanpix Baltics

Riigiaparaadi vähendamise ühe võimalusena näeb riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits riigikogu liikmete vähendamist 71-le. Sarnase idee on välja käinud ka 28 ärimehe loodud Riigireformi Sihtasutus. 

Ladõnskaja-Kubits tõi probleemi näitlikustamiseks ETV «Pealtnägija» saate, kus toodi välja, et Tallinnas on üle saja hoone rajatud libadokumentide alusel. «Teati, et paberid on valed, aga need lasti läbi, sest nii on ette nähtud. Just selline «töö tegemine töö tegemise näitamise nimel» ongi probleem,» märkis Ladõnskaja-Kubits. 

Parlamendisaadiku sõnul toetab ta ametnike armee, riigikogu komisjonide ning ministrite arvu vähendamist. «Mina hindaks väga kõrgelt kui vastne minister Mäggi (riigihalduse minister Janek Mäggi - A.P.) tuleks esimest korda riigikogu saali ja ütleks: «Ma võtsin peaministri ettepaneku vastu selleks, et likvideerida oma positsioon. Regionaalteema on oluline, aga eraldi selle valdkonna ministrit me ei vaja».»

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul võiks riigiaparaadi vähendamist alustada riigikogust. «Ma ütlesin juba varem, et olen isiklikult seda meelt, et 71 riigikogulast oleks tõhusam.» Ta lisas, et ehkki ettevõtjad võivad näha liigset raharaiskamist riigiaparaadis, kuid otsuse teevad riigikogulased Toompea saalis. «Selleks, et teha riiki tõhusamaks, peavad saalis istujad vajutama rohelist nuppu, arvestades, et võib-olla elimineerib see ka neid endid järgmisest kooseisust. Minu poolt on roheline nupp,» ütles Ladõnskaja-Kubits kokkuvõtteks. 

Pomerants toetab komisjonide vähendamist 

Marko Pomerants.

FOTO: Meelis Meilbaum

Et riigikogus on efektiivsuse saavutamise kohti, leiab ka riigikogu põhiseaduskomsoni esimees, IRLi kuuluv Marko Pomerants. Üheks võimaluseks on sarnaseid küsimusi lahendavate komisjonide ühendamine. Näiteks välis- ja kaitsekomisjoni või keskkonna- ja maaelukomisjoni ühendamine.

Riigikogu liikmete arvu vähendamine või valituks osutumise õiguse piiramine koosseisus oldud kordade arvuga ei tooks Pomerantsi hinnangul kvaliteeditõusu. «Poliitikuks-eksperdiks kasvatakse aastatepikkuse tööga. Stiilinäiteks võiks olla aegade algusest riigikogus töötanud Mart Nutt (IRL) kodakondsuse ja parlamentalismi küsimustes ja Eiki Nestor (SDE) tööelu ja sotsiaalvaldkonna küsimustes. Poliitikat peavadki tegema poliitikud, eksperte saab kaasata ja seda ju tehakse ka täna.»

Pomerants usub, et riigivalitsemise või riigireformi teema saab olema kõikide erakondade valimisprogrammides, kuid tõenäoliselt mitte riigikogu liikmete arvu ega ka mandaatide kordade vähendamise ettepanekud. 

«Põhimõtteliste muudatuste puhul konsensuse saavutamine on vaevaline, aga ainult riigikogu ise saab end muuta,» lisas Pomerants. 

Riigireformi Sihtasutuse loonud 28 ärimeest käisid möödunud nädalal välja idee, et riigikogu koosseisu värskena ja laiapõhjalisena hoidmiseks seatakse sisse kord, mille järgi ei tohiks parlamendisaadik olla riigikogus rohkem kui kaks korda järjest. Küsitletud parlamendisaadikutelt see idee toetust ei leidnud. Teise olulise parlamenti puudutava muudatusideena käisid ärimehed välja Eesti parlamendiliikmete arvu vähendamine senise 101 asemel 77ni. 

Loe lähemalt:

Tagasi üles