Parlamendisaadikud ei toeta riigikogus suurt kaadrivahetust soosivat ideed Täiendatud kell 17.47

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Henn Põlluaas riigikogus

FOTO: Tairo Lutter

Riigireformi Sihtasutuse loonud 28 ärimehe idee, mille järgi ei tohiks parlamendisaadik olla riigikogus rohkem kui kaks korda järjest, rikub vabade valimiste põhimõtet ega väärtusta pikaajalist kogemust. 

Soov meelitada poliitikasse uusi inimesi ja tuua värskeid ideid on kahtlemata positiivne, aga selle saavutamine läbi kunstlike piirangute ei ole kõige parem viis. «Jah, see tooks kaasa märkimisväärse kaadrivahetuse Toompeal, aga kas see muutus toimuks kahtlemata paremuse suunas?» arutles riigikogu liige, endine riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond). 

Esiteks rikub see vabade valimiste printsiipi, mis on demokraatliku õigusriigi üks alustalasid. «Õigus valida ja olla valitud riigikokku on ka Eesti põhiseadusega selgelt tagatud põhiõigus. Me ei peaks kergekäeliselt põhiseadust muutma tormama,» sõnas Aas. 

«Kuue kuuga võib saada trammijuhiks, mitte riigimeheks,» sõnas Arto Aas. 

Teiseks ei taga selline piirang riigikogu töö kvaliteetsemaks, läbipaistvamaks ja laiapõhjalisemaks muutumist. «Nii nagu ettevõtluses, meditsiinis või kultuurivaldkonnas võib ka poliitikas olla pikaajalisel kogemusel suur väärtus. Oskus käituda nii opositsioonis kui koalitsioonis, võime reageerida erinevatele kriisidele, välissuhete võrgustik – kõik see nõuab küpsemist ja aega. Kuue kuuga võib saada trammijuhiks, mitte riigimeheks,» märkis Aas. 

Lisaks toos piirang kaasa hulk tehnilisi küsimusi: kas arvesse lähevad ainult riigikogus veedetud aastad või ka valitsuses oldud aeg, kas piirang kehtib ka asendusliikmetele jne. 

Kersti Sarapuu

FOTO: Erakogu

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis, et ehkki riigi reformimisest rääkides on hinnang parlamendi liikmete arvule ja tööle alati populaarne teema, vajavad tegelikkuses sellised otsused väga põhjalikku analüüsi ja mitme sammu jagu ettemõtlemist. 

«Positiivne on, et riigijuhtimise kvaliteedi tõstmisele mõeldakse ja väga tõsiselt. Usun, et see on ühine soov, et parlamendi töö muutuks veelgi efektiivsemaks ja sisulisemaks. Tekivad aga küsimused, mil moel ametiaja piiramine kahele koosseisule sellele kaasa aitab,» sõnas Sarapuu.

Ta tõi näiteks järgmise olukorra: «Kuidas mõjutaks riigikogu liikme tööd ja valijatega suhtlemist olukord, kui teise koosseisu ajal teada, et edasine kandideerimine pole enam võimalik. Kui valija soovib näha temale sümpaatset inimest mitmes riigikogu koosseisus, siis kas sellise variandi piiramine on demokraatlik samm?» 

Kuigi idee väljapakkujate eesmärk on tekitada riigikogu suurem verevahetus, pole välistatud, et tekib hoopis vastupidine olukord, kus poliitikaga soovitakse end senisest hoopis veel vähem siduda. Samuti mõjutaks muudatus poliitika järjepidevust ega väärtustaks inimese kogemusi. «Seega kuigi muudatused võivad esialgu tunduda justkui mõistlikud, tuleb väga põhjalikult hinnata, et parlamenditöö kvaliteet seejuures ei halveneks,» ütles Sarapuu. 

Henn Põlluaas

FOTO: Eero Vabamägi

Sarnasel seisukohal on ka riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas: «Ühtepidi on tõesti hea, kui riigikogu koosseis uueneb ja värsket verd tuleb kiiremini, kuid miinusena võib esile tõsta teatud kogemuse ja järjepidevuse vähenemist. Samuti tähendaks see valijate tahtega vähem arvestamist, sest just valija peab olema see, kes otsustab konkreetsete kandidaatide ja isikute saamise riigikokku. Kui keegi saab suurepäraselt hakkama ja valijad on tema tööga rahul, siis miks peaks teda lihtsalt kõrvale lükkama. Las valijad otsustavad.»

Riigikogu peab saama tagasi enda institutsionaalse positsiooni, leiab Põlluaas. «Peame oluliseks seade sisse ja seadustada ka riigikogu saadikute seotuse mandaadiga ja nende tagasikutsumise korra,» ütles Põlluaas. 

Valimisprogrammi pigem ei võeta 

«Reformierakond vaevalt seda ideed enda programmi võtab,» ütles Aas kokkuvõtteks. Erakonna esindaja sõnul on hea, kui parlamendis on esindatud eri piirkonnad, ideoloogiad ja vanusegrupid. «Küll aga tuleb pingutada selle nimel, et poliitika ja riigikogu maine ning töökultuur oleks piisavalt kõrgel tasemel, et Eesti erinevate valdkondade tipptegijad tahaksid poliitikas kaasa lüüa.»

Seevastu Keskerakonna uuendatud programm ja valimisplatvorm valmivad sügiseks ning selle ajani pole ükski idee täielikult laualt maas. «Samas kordan, et minu hinnangul riigikogu töö efektiivsust ega uute inimeste tulekut poliitikasse ametiaja piiramine ei paranda ja see tõenäoliselt meie lubaduseks ei saa,» ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu. 

Henn Põlluaas (EKRE) toonitas, et kõige olulisem on valijate tahe. «Tänase valimisseaduse juures see kahjuks nii ei ole ja riigikogusse saamisel on olulisem kandidaadi koht üldnimekirjas kui tema saadud häälte arv.» Nii on EKRE üheks eesmärgiks riigikogu valimissüsteemi uuendamine ja häälte ülekandumise mehhanismi kaotamine. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid just nii, nagu rahvas on neid valinud. «Selle kõige olulisema küsimuse unustasid kõnealuse riigireformi ettepaneku tegijad ära,» sõnas Põlluaas. 

Riigireformi Sihtasutuse loonud 28 ärimeest käisid nädala alguses välja idee, et riigikogu koosseisu värskena ja laiapõhjalisena hoidmiseks seatakse sisse kord, mille järgi ei tohiks parlamendisaadik olla riigikogus rohkem kui kaks korda järjest.

See tähendaks märkimisväärset muudatust Toompeal: praegusest koosseisust ei saaks pärast 2019. aasta valimisi jääda riigikokku 47 rahvasaadikut. 

Vaata täpsemalt:

Tagasi üles