Venekeelsete toetus EKRE-le kadus ühe kuuga

EKRE esimees Mart Helme.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eestikeelsed kodanikud toetavad jätkuvalt kõige rohkem Reformierakonda ja venekeelsed Keskerakonda, kuid kui aprillis oli mõlema keelerühma teine valik Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), siis mais on venekeelsete toetus EKRE-le kadunud ja nende teiseks eelistuseks tõusnud sotsiaaldemokraadid.

Kui aprillis toetas venekeelsetest EKRE-t 12 protsenti, siis mai esimeses pooles oli erakonna toetus venekeelsete hulgas langenud 0,77 protsendi peale, selgub BNS-i ja Postimehe tellitud uuringufirma Kantar Emor äsjasest küsitlusest.

Reformierakonda toetas mais läbi viidud küsitluse kohaselt 38,3 protsenti ja EKRE-t 21,4 protsenti oma poliitliise eelistuse avaldanud eestlastest. Suuruselt kolmanda toetusega oli eestikeelsete kodanike hulgas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,2 protsendiga.

Toetuselt neljas partei oli mais eestlaste hulgas Keskerakond, mida pooldab 7,7 protsenti poliitilise eelistusega vastanutest.

Uut poliitilist liikumist Eesti 200 toetas 6,8 protsenti vastanud eestikeelsetest. Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) pooldas 5,9, Vabaerakonda 4,8 ja rohelisi 3,3 protsenti eestlastest.

Venekeelsete poliitilise eelistsega kodanike hulgas oli populaarseim Keskerakond 65,8 protsendiga, SDE-d toetas 14,2 ja Reformierakonda 10,6 protsenti. Venekeelsete seas sai neljanda tulemuse Eesti 200, mida pooldas 3,2 protsenti, IRL-i toetas 2,5 protsenti, rohelisi 1,5 ja Vabaerakonda 1,4 protsenti venekeelsetest.

Valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i toetus oli eestlaste seas 24,8 protsenti, venekeelsete seas aga 82,5 protsenti.

Erakondade toetustabelit kõiki kodanikke arvestades juhib jätkuvalt Reformierakond 32 protsendiga, teisel kohal on Keskerakond 21 protsendiga, kolmas on EKRE 16,7 ja neljas SDE 11,9 protsendiga. Eesti 200 sai 6 protsendi kodaniku toetuse, Isamaa ja Res Publica Liitu pooldas 5,1 protsenti, Vabaerakonda 4 ja Eestimaa Rohelisi 2,9 protsenti. Rahva Ühtsuse Erakonda ja Eesti Iseseisvusparteid toetas kumbagi 0,2 protsenti vastanutest.

Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Mais oli "ei oska öelda" osakaal 22,5 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±3,1 protsenti.

Kokku küsitles Kantar Emor 10.–16. maini veebiintervjuude meetodiga 888 kodanikku vanuses 18–74 aastat.

Tagasi üles