Riigikogus VEB Fondi teemal kõnelejad pidasid oluliseks Eesti ettevõtjatele tekkinud kahju heastada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Veb Fondi dokumendid.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

​Riigikogu pidas tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal «Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal». Ettekandjad pidasid vajalikuks VEB Fondi tõttu Eesti ettevõtjatele tekkinud kahju heastada.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et VEB Fondist on vaja rääkida, sest juhtunu kohta on siiani küsimusi. «See tont käib meile järgi, see käib järgi Eesti riigil, poliitikutel ja sellele tuleks ükskord punkt panna,» sõnas Karilaid. Ta ütles, et uue põlvkonna poliitikutel on võimalik anda oma hinnang toimunule ja võtta vastutus ettevõtjate ees. «Ettevõtjate rahaga päästeti Eesti kroon ja pangandus. Täna, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval on lõpuks aeg leida ka ettevõtjate jaoks väärikas ja õiglane lahendus,» ütles õiguskomisjoni esimees.

Vandeadvokaat Indrek Leppik kirjeldas ettekandes oma tööd VEB Fondi kaudu rahast ilma jäänud isikute huvide kaitsmisel alates aastast 1997. «Neile sertifikaadiomanikele, kes on kandnud seni maksumaksja koormat enda õlgadel ja panustanud Eesti oma valuuta ja rahandussüsteemi stabiliseerimisse, on võimalik raha tagasi anda. Teie kätes on selle olukorra lahendus,» ütles Leppik Riigikogu liikmetele.

SA VEB likvideerija Rein Järvelill leidis oma ettekandes samuti, et peaks heastama kahju neile juriidilistele isikutele, kes kandsid VEB Fondis kahju. Järvelill tegi Riigikogule ka ettepaneku tugevdada järelevalvet Eesti Panga tegevuse üle. «Eelkõige määrata Eesti Panga nõukogusse inimesed, kes on pädevad juhtimises ja võimelised sisuliselt aru saama eksperdi tasemel keskpangas toimuvast,» ütles Järvelill.

Eesti Panga audiitor Henn Oit andis ülevaate keskpangas viie aasta eest valminud auditist, millega suudeti tema sõnul üsna hästi taastada see, mis VEB Fondi nõuete ja kohustustega toimus, kuid ei suudetud tuvastada, miks nii toimus. Oidi sõnul tuvastas Eesti Panga audit, et valeandmetega kiri loodi tõepoolest Eesti Pangas. «Miks ja kelle algatusel kirja ebaõiged andmed sattusid, seda audit tuvastada ei suutnud. Teame, et see oli planeeritud tegevus,» ütles Oit. Ta lisas, et nii Eesti Panga VEB Fondi teemaline auditiaruanne kui ka olulised arhiivimaterjalid on avalikkusele kättesaadavad Eesti Panga veebilehel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme toonitas, et parlament peab tegema kõik võimaliku, et tõde VEB Fondi kohta päevavalgele tuleks. «See, mida me täna riigikogu saalis kuulsime, osundab väga selgesti, ühemõtteliselt ja faktilise materjaliga tõestatult, et tegemist on olnud aastakümneid kestnud mastaapse riiklikult vaiba alla pühitud väljapressimise, vale ja pettusega,» ütles Helme.

«Raha on minu arvates tänasel päeval selle kaasuse juures teisejärguline. Kõige olulisem on see, kas nende mahhinatsioonide tulemusena on teatud Eesti poliitikud ja erakonnad, kes on olnud viimase 25 aasta jooksul valitsuse moodustajad, suunatavad mõne teise riigi ja luureteenistuste poolt,» sõnas Helme riigikogus. 

KOMMENTAAR

Vakra: VEB fondi juhtumis lasub kaassüü toonastel Eesti Panga võtmeisikutel

Eelmises riigikogus VEB fondi uurimiskomisjoni juhtinud Rainer Vakra kinnitusel saab täna parlamendis toimuv VEB fondi juhtumi arutelu tugineda komisjoni lõppraportile, mis tõestas Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaassüü Eesti finantsajaloo ühes inetumas loos.

Rainer Vakra

FOTO: Mihkel Maripuu

«Meie komisjon, mis pidas 40 istungit ja küsitles 49 inimest, paljastas oma mahukas lõpparuandes, et Venemaa Vnešekonombangas (VEB pangas) külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist TSL International 1995. aastal raha kätte Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil. See 2014. aasta juunis valminud raport on siiani kõigile avalikult kättesaadav dokument,» märkis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Vakra.

Vakra sõnul sai dokumentide ja ütluste põhjal komisjonile selgeks, et tegu oli ettekavatsetud ja planeeritud tegevusega, milles osalesid toonased Eesti Panga, Põhja-Eesti Panga ja TSL Internationali võtmeisikud. «Selle tulemusel koheldi VEB fondi võlausaldajaid ebavõrdselt. Teada ei ole aga see, kuidas ja kellele liikus edasi TSL Internationalile välja antud 32,3 miljonit USA dollarit,» lisas ta.

Riik otsustas toona pangad pankrotist päästa ja valis selleks ebatavalise tee – nimelt tõsteti Eesti pankades olnud ettevõtjate kontod selleks loodud VEB fondi ja anti ettevõtjatele selle fondi osakud. «Sel moel päästis riik Eesti rahandussüsteemi. Samas on ettevõtjad, kes panustasid oma rahaga ja seda sugugi mitte vabatahtlikult, siiani rahast ilma,» selgitas Vakra.

Tema väitel on ettevõtjatele toonase ülekohtu hüvitamine poliitilise valiku küsimus. «Enne lõpphinnangut on vaja välja töötada konkreetne valem, mille alusel ja mida hüvitatakse. Teisalt tuleb aru saada, et kasum, mida Eesti Pank riigieelarvesse maksab, on osa riigi tuludest ehk jutt käib ikkagi riigieelarvelistest vahenditest,» sõnas ta.

Vakra hinnangul pidanuks riigikogu juba aastakümneid tagasi VEB fondi juhtumiga süvenenult tegelema.

Tagasi üles