Eesti kodanikuks pürgijad võivad saada tasuta keeleõppe

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Keeleõppe kuludeks on riik arvestanud 3,7 miljonit eurot
  • Leping võimaldab 3–5‑aasta jooksul tasuta eesti keele õpet
  • Keeleõpet hakkab korraldama sisekaitseakadeemia

Keeleõpingud.

FOTO: Madis Sinivee

Riigikogu võttis töösse seaduse eelnõu, mis võimaldaks eesti keele tasuta õpet vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda. Keeleõppijatele pakutakse ka hüvitist ning loodetakse, et riik saab nii juurde 1000 uut kodanikku. 

Eestis on praegu umbes 80 000 määratlemata kodakondsusega inimest, kelle seas omakorda nii vähelõimunud püsielanikke kui ka pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide kodanikke. On neid, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust, kuid kes ei valda piisaval tasemel eesti keelt ega suuda sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikku B1-keeletaseme eksamit. 

Et kodakondsuse taotlemine ei jääks keeleoskuse taha, on riigil alates 2019. aastast plaanis pakkuda motivatsioonipaketti ehk kodanikulepinguid tasuta eesti keele kursusteks ning tasustatud õppepuhkuse saamiseks. Nii on võimalik inimesel, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt viis aastat ja kes vastab põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele, sõlmida riigiga ühekordne tasuta keeleleping, mis võimaldab 3–5‑aasta jooksul tasuta eesti keele õpet, et saavutada Eesti kodakondsuse omandamiseks vajalik eesti keele B1‑taseme oskus.

«Eestis ei ole põhiprobleem see, kas inimesel võib olla topelt- või mitmikkodakondsus, vaid meie suurim mure on nn halli passi omanike rohkus,» ütles siseminister Andres Anvelt täna riigikogus kodakondsuse seaduse muudatust tutvustades. Ministri sõnul peab riik panustama sellesse, et tuua Eestis elavad inimesed eesti keele- ja inforuumi. Järjepidevaks eesmärgiks on vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. 

Kodakondsuse seaduse muudatuse seaduse eelnõu läbis tänasel riigikogu istungil esimese lugemise. 

Motivatsioonipakett keeleõppeks

  • Ühekordset tasuta keeleõpet hakatakse pakkuma nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.
  • Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. 
  • ​Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud politsei- ja piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks. Keeleõpet hakkab korraldama sisekaitseakadeemia.

«Muudatuse tulemusena lisandub Eesti riigile tuhat Eesti kodanikku, kes valdavad ühiskonnas edukaks hakkama­saamiseks vajalikul tasemel eesti keelt, ning kelle osalemine Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, seeläbi paraneb,» seisab eelnõu seletuskirjas. 

Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.

Eestis elab rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. veebruar 2018 kehtiva elamisloa või elamisõigusega 214 371 määratlemata või välisriigi kodakondsusega isikut. Neist 77 107 on määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega isikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis. Neist 137 264 on teiste riikide kehtivate elamisõiguste ning elamislubadega kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis. 

Teadmiseks

  • Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane.
  • Ka praegu on Eesti kodakondust taotleda soovivatel inimestel võimalus taotleda eesti keele õppe kulude hüvitamist 384 euro ulatuses juhul, kui B1-keeletaseme eksam on edukalt sooritatud. 
  • Möödunud aastal sai Eesti kodakondsuse ligi 800 inimest, neist 558 olid enne määratlemata kodakondsusega. 
Tagasi üles