Kristina Kallas: Eesti 200 ei tulnud lihtsaid vastuseid pakkuma

Kristina Kallas. Foto: Erik Prozes

Eelmisel nädalal manifestis esitatud strateegiliste eesmärkide elluviimiseks Eesti 200-l praegu konkreetseid lahendusi pakkuda ei ole, sest need vajavad Eesti inimestega koos otsustamist, ütles uue poliitilise liikumise üks eestvedaja Kristina Kallas.

Manifesti ilmumise järel esitatud küsimustele selle kohta, kuidas Eesti 200 plaanib püstitatud eesmärgid ellu viia, palju need sammud võiks maksma minna ja kuidas neid rahastada, vastates jääb Kallas napisõnaliseks. «Kui kõigile neile küsimustele vastama hakata, siis tuleks kokku 50 leheküljeline programm.»

Enne rahanumbrite kokkulöömist tuleks Kallase sõnul esmalt aru saada, kas Eesti inimesed on üldse nõus nende lahendussuundadega, mida Eesti 200 välja pakkus.

«Neid asju, mida Eestis tuleks teistmoodi teha, ei ole probleem paari sõnaga seletada. Küsimus on, palju see maksaks ja mis need lahendusteed on. Need lähevad detailsusastmesse, mida ei ole mõistlik praegu inimestele ette anda, sest me ju ei tea, milline tugi meie ideedele on,» rääkis Kallas.

Eesti 200 manifesti eesmärgiks ei olnudki tema sõnul lihtsaid vastuseid pakkuda. «See ei käi niimoodi, et täna esitad küsimuse ja homme on vastus olemas. Meil on terve suvi ees, et hakata neid küsimusi ühekaupa lahkama. Meil on olemas oma plaan, kuidas me edasi tegutseme. Me oleme poliitiline survegrupp, mitte valitsus, kellel on valmis programm, mida peab ellu viima.»

Just järgnevatel kuudel loodabki Eesti 200 meeskond lahendusteni avaliku aruelu käigus jõuda. Kallas avaldas lootust, et diskussiooniga tulevad kaasa ka erakonnad.  «Neil oleks muidugi eriti mugav oma valimiste programmi lahendusi meie pealt võtta, aga me ei paku neile valmis vastuseid. Me arendame ka Eesti jaoks arenguprogrammi, pikaajalist ja meie eesmärk on teha seda avalikult, mitte kontoris omakeskis,» rääkis Kallas.

Kas sügisel Eesti 200st võib ka erakond kujuneda, Kallas öelda ei oska. «Meil ei ole seda ambitsiooni,» rääkis ta, kuid lisas samas, et kui neile tekib suur hulk toetajaid, kes soovivad erakonnaks muutumist, siis ei saa nad seda ka välistada. «Kui me selle usalduse oleme teeninud, siis ei saa enam alt ära hüpata ja öelda, et me ei tee erakonda.»