Eesti lipu seadust hakatakse muutma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti lipu heiskamine Tartu veetornile.

FOTO: Margus Ansu

Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduses tahetakse ära märkida Eesti Vabariigi hümnina «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» (sõnad Johann Voldemar Jannsen).

Täpsemalt tahetakse seadusemuudatusega Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 ära muuta ja sõnastada järgmiselt: «Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm» (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.».

Praegune seaduse § 3 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: «Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.»

Toomas Jürgenstein

FOTO: Margus Ansu

Sotsiaaldemokraadi Toomas Jürgensteini sõnul toob lipuseaduse täiendus, mis märgib ära Eesti hümni koos viisi ja sõnade autoriga, vajaliku selguse, lubades samas hümnile avatult läheneda.

«Eesti Vabariigi sümbolid lipp, vapp ja hümn on pühad. Pühade asjade mõtestamiseks ja nendega toimetamiseks on lihtsust läbi aegade oluliseks peetud. Avatud ja loomulik lihtsus mõjub inimestele julgustavalt, vabastavalt ja inspireerivalt. Hümni kasutamiseks on kõige viljakamaks taustaks vabadus, avatus, ja armastus, mitte niivõrd keerulised regulatsioonid, paatos ja käsud,» ütles Jürgenstein eelnõu esimesel lugemisel. Tema sõnul tagab avatult lihtne lähenemine selle, et enne mängu käed üksteise õlgadele asetanud jalgpallurid, ratastoolis inimesed, vormimütsiga sõjaväelased ja pead paljastanud pidulikus riides kodanikud on hümni lauldes võrdsed ja rõõmsad.

EKRE-le pole kaugeltki ideaalne lahendus

Jaak Madison

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti lipu seaduse muudatus pole ideaalne lahendus, aga on vähemasti pool rehkendust, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison, kes oli ka eelnõu põhiseaduskomisjoni poolne ettekandja.

Mäletatavasti ei leidnud tänavu märtsis toetust EKRE hümnieelnõu, mis soovis hümnile eraldi seadust. Seejärel tuli riigikogu põhiseaduskomisjon välja ettepanekuga muuta lipuseadust ning märkida selles ära Pika Hermanni torni lipu heiskamisel hümnina mängitavata muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. «Tegemist pole kaugeltki ideaalse lahendusega. Hümni reguleerimine lipuseadusega on sama mis reguleerida metsaseadustega ehitust või kalapüügiseadustega liikluseeskirju. Endiselt jääb vastuseta küsimus, miks kolmest riiklikust sümbolist – lipust, vapist ja hümnist – on kahel esimesel nende kasutamist reguleeriv seadus olemas, hümni puhul aga soovitakse riiklikku kaitset peita mujale,» ütles Madison.

Samas nentis Madison, et lipuseaduse muudatus on parem kui mitte midagi. «Kui EKRE valitsuse moodustab, siis teeme ülejäänud pool rehkendusest ehk võtame vastu Eesti hümni seaduse,» lubas ta. 

Tagasi üles