Koalitsioonierakonnad tunnustavad Eesti 200 algatust, Põlluaas kritiseerib sisupuudust Talvik: neil on Vabaerakonnaga väga palju ühist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti 100.

FOTO: Margus Ansu

Uue poliitilise jõu ilmumine vähem kui aasta aega enne riigikogu valimisi ei tundu inimesi külmaks jätvat: koalitsioonierakonnad tunnustavad kodanikualgatust, rahvuskonservatiivil Henn Põlluaasal jagub kriitikat nii uue algatuse sisupuuduse kui ka nime kohta. 

Täna avaldas Postimees uue poliitilise liikumise Eesti 200 manifesti, mille algatajad leiavad, et Eesti tulevikus on palju määramatust ning probleeme, kuid praeguste erakondade soovimatus nendega tegeleda, võtab eesti rahvalt võimaluse liikuda paremuse suunas. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Henn Põlluaas märkis, et uue erakonna loomise ideega väljatulemine tundub saavat traditsiooniks juba enne igat valimist. «Sisulist vajadust uue erakonna järele tegelikult pole, senised katavad kogu spektri paremalt vasakule üsna ära.»

«Päris koomiline on lugeda selle liikumise arusaamu sellest, kuhu nad ideoloogiliselt positsioneeruksid – väidetavalt tulevad nad üheaegselt nii liberaalsesse kui konservatiivsesse nišši. Ehk siis nagu kits kahe heinakuhja vahele,» selgitas Põlluaas. 

Ta märkis, et samasugune peataolek tuleb välja väitest, et maailmavaade polevatki oluline (sic!), tähtsad on ideed. «Kui aga vaadata, millised uued ideed nad välja käisid, siis mitte midagi uut ega värsket pole kahjuks suudetud välja käia, sest kindlasti sõltuvad paljud lahendused, kuidas mingit ühiskonna ees seisvat probleemi lahendada just nimelt maailmavaatest. Kui seda pole, siis lähevad ka ideed tahes-tahtmata lappama,» lisas Põlluaas.

«See positsioneerib Eesti 200 samale tasemele ja ideoloogilisele joonele surimuriliku ja kõikuva (vasak-parem)liberaalse multikultiglobalistliku Vabaerakonnaga, keda õieti polegi võimalik defineerida ja kellele on täpselt samamoodi omane selge maailmavaate puudumine ning meeleheitlik soov olla pruut igas pulmas. Või nüüd vist juba lahkunuke igal matusel, peaasi, et pildile saaks,» kommenteeris Põlluaas. 

Põlluaasa sõnul konservatiivsesse nišši uustulijad kindlasti ei kuulu, küll aga püütakse ilmselt saada lagunevate IRLi ja Vabaerakonna, aga tundub, et ka Reformierakonna ja SDE hääli. «Selline laialivalguvus ja määretlematus ilmselt edu ei too. Vabaerakonna näide on ju kõigil silme ees. Muud nišid on aga juba kaetud,» lisas ta. 

Kriitikat jagus Põlluaasal ka poliitilise liikumise nime kohta: «Ja isegi uue liikumise või erakonna, mis iganes sellest ka ei saa, nimigi on kuidagi nõrk ja ambitsioonitu – Eesti 200. Eesti 1000 oleks palju võimsam ja kaugelevaatavam.»

Sotsiaaldemokraat Pikhof tervitab algatust 

Heljo Pikhof

FOTO: TPM

Uue poliitilise jõu ilmumine on tervitav, ehkki nende ideedest ja ettepanekutest on praegu veel keeruline midagi arvata, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ja riigikogu liige Heljo Pikhof.

Manifesti kommenteerides sõnas Pikhof, et sotsid tervitavad ärksate inimeste tahet Eesti arengus otsustavalt kaasa rääkida ning lisas, et selline kodanikualgatus ja soov Eesti elu paremaks teha väärib tunnustamist. Samas ütles Pikhof, et manifesti ideedest ja ettepanekutest on praegu keeruline midagi lähemalt arvata või nendega debateerida. «Nad on selleks liialt üldised,» põhjendas ta.  «Kui võimalik uus poliitiline jõud peaks riigikogu valimistel kandideerima, siis soovin neile edu,» lisas Pikhof. 

Seeder tunnustab soovi kaasa rääkida 

«Inimeste soovi poliitikat kujundada ja selles kaasa rääkida tuleb tunnustada. Laiapõhjalised poliitilised liikumised tekivad tavaliselt visiooni või ühtse nägemuse põhjal või siis protestiks olemasolevate erakondade vastu. Ainuüksi ühe manifesti põhjal ei ole võimalik põhjalikumaid järeldusi teha, kuid uusi suuri ideid või suurt edasiviivat jõudu esialgu välja lugeda ei ole võimalik,» kommenteeris IRLi esimees Helir-Valdor Seeder. 

Korb on valmis koostööks

Mihhail Korb.

FOTO: Riigikogu

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et kuna täna pole veel lõplikult selge, kas ühendusel on võimekus ja soov luua uus erakond või tõstatatakse erinevaid küsimusi erakondliku sildita, on keeruline hinnata esimese sammuga poliitilist positsiooni või šanssi riigikogu valimistel. «Kuigi maailmavaatelt ennast veel ei positsioneerita, võib pigem eeldada, et Eesti 200 täidaks praegustes valikutes pettunud valijate ootusi eelkõige paremal teljel,» arvas Korb. 

«Kindel on aga see, et inimeste aktiivsus ja soov muuta Eesti paremaks ja vaadata tulevikku, on tervitatav ja õige. Paljud manifestis välja toodud põhimõtted, nagu näiteks kõikjal Eestis kättesaadavad põhiteenused ja kvaliteetse hariduse, sotsiaalteenuste ning transpordi korraldamine igas Eestimaa nurgas või bürokraatia vähendamine, on ka Keskerakonna eesmärgid. Seetõttu oleme kindlasti valmis kuulama, millised on uue ühenduse detailsemad ideed ja plaanid ning loodan konstruktiivsele koostööle – olgu tegemist erakonnaga või aktiivsete Eesti inimeste ühendusega. Eesmärk teha Eesti paremaks iga sammuga tulevikku on õige ja ühine,» lisas Korb. 

Talvikut rõõmustab poliitiliste liikumiste ajastu algus

Artur Talvik

FOTO: Riigikogu

«Aeg näitab järjest enam, et vana ülesehitusega parteide aeg hakkab läbi saama. Inimesed on tänases poliitsüsteemis ja parteipoliitikutes totaalselt pettunud,» ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik ja lisas, et on ka ise Vabaerakonnas rääkinud sellest ning juhtinud erakonda suunas, kus nende tegevust mõistetaks kui liikumist, mitte parteilist tegevust.

«Oleme lasknud ennast peksta maailmavaate puudumise pärast, kuid nagu näha, on tulnud välja liikumine, kellel seda üldse pole. Ehk et asi pole maailmavaates, asi on sisus ning tahtmises Eesti elu paremaks teha. Meil on see soov jätkuvalt samuti olemas!» rääkis Talvik. 

Talvik lisas, et toetab väga Eesti 200 initsiatiivi ja nende soovi teha asju teistmoodi. «Kui programmist rääkida, siis seal väga palju uut pole. Kui vaadata tagasi Vabaerakonna tulekule 2015. aastal, siis nende avaldatul ja meie programmil on väga palju ühist. Julge idee, mille eraldi soovin välja tuua, vast on rahvuste integreerimine.»

«Ma tervitan poliitiliste liikumiste ajastu algust!» rõõmustas Talvik.

Kallas: tulge meiega, teeme ära

Reformierakonna esimees Kaja Kallas leidis manifesti Eesti 200 seisukohti lugedes, et need kattuvad suures osas juba tema poolt välja öelduga.

«Veelgi enam on mul hea meel, et need kattuvad ka ideedega, mida praegu arutame Reformierakonna valimisprogrammi raames,» kirjutas Kallas oma blogis ja kommenteeris manifestis olnud ideid pikemalt. Loe pikemalt.

Tagasi üles